Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Tt - tjänst ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
tjänst/tok
t-a till? mis kasu sellest on? mis see aitab?, t-a
som förevändning ettekäändeks olema. II.
tr., t-a ngn kedagi teenima, t-a ett syfte
otstarvet teenima. 2. (förtjäna) tr. teenima, t-a
pengar raha teenima; röhut. abis. (tr., intr.,
refl.): t-a av tasa teenima; ära teenima, (om
straff) ära istuma, t-a in teenima;flg. võitma,
vi t-ade in fem minuter på att ta bil autoga
sõites võitsime viis minutit, t-a sig upp
teenistuses kaugele jõudma, han t-ade sig upp till
kapten ta saavutas teenistuses kapteni
aukraadi, t-a ut välja teenima, skorna har t-at ut
kingad on kulunud, kingad on tarvitamiseks
kõlbmatud, —ar|e —(e)n,= 1. teener. 2. fam.
tervist!. —arinn| a —an,—or (nais) teenij a,
teenijatüdruk. —is interj., fam. tervist! —lig adj.
kõlblik, kasulik, kohane. —lighet ~en
kõlb-likkus, kasulikkus, otstarbekohasus,
tjänst —en,—er 1. teenistus, amet. 2. teene,
teenus; tillträda en t. teenistusse astuma, vara i
t. hos ngn kellegi juures teenima, kellegi
teenistuses olema, taga i sin t. teenistusse
võtma, i t-en, på t-ens vägnar teenistusasjus,
ametiasjus; göra ngn en t. kellelegi mingit
teenet osutama, jag står till er t. ma olen teie
teenistuses, varmed kan jag stå till t. ?
millega võin teid teenida?, göra ngn den sista t-en
kellelegi viimset teenet osutama, kedagi
hauda saatma. —aktig ajd. teenistusvalmis,
abivalmis, vastutulelik, —färdig adj., vt. eelm.
—göra2 irr., intr. teenistuses olema;
valvekorral olema; aset täitma. —göring —en,—ar
teenistus; ametiasjade ajamine; valvekord,
vara i t. teenistuses olema. —göringsbetyg
teenistustunnistus. —göringspengar pl. tasu
ametis viibimise aja eest. —göringsskyldighet
teenistuskohustus. —ledig adj. ametipuhkusel
viibiv, vara t. puhkusel olema, —ledighet
(teenistus-, ameti-) puhkus, —sökande subst,
part kohaotsija, kohasoovija, —villig adj.
teenistusvalmis. —(e)duglig adj.
teenistusvõime-line. — (e)flicka teenijatüdruk. — (e)folk
teenijaskond. —(e)fri teenistusest vaba.
—(e)för-rättande adj. part. ametis olev.
—(e)förrätt-ning ametikohustuste täitmine,
tjänste|ande fam. teenija, —avtal tööleping,
—bostad ametikorter, —brev ametlik kiri.
—dräkt ametiriietus, —fel teenistusalane
eksimus. —föreskrift, —förordning
teenistusju-hend. —försändelse ametlik saadetis, —grad
teenistusaste. —hjon årh. teenija, —hund
tee-nistuskoer. —kvinna van. teenijatüdruk,
—man ametnik, —mannaansvar
ametikohus-tus. —mannavägen, gå t. ametnikuks
hakkama. —meddelande ametlik teade, teade
ametiasjus. —merit ametialane teene, —område
ametiala, —pension tööperision. —personal
koll. ametnikkond; teenijaskond, —plikt
teenistuskohustus. —resa ametisõit. —rum
ame-tiruum. —tid teenistusaeg, ametiaeg, —våning
ametikorter, —väg, i t. ametikohustuste
täitmisel, ametiasjus, —ärende ametiasi.
tjär|a 1. —an tõrv. 2.1 tr. tõrvama. —bestryka4 tr.
tõrvama, —blomma v. —blomster bot.
tõrvalill. —bloss tõrvik, —borste tõrvapintsel.
—brå3 tr. tõrvama, tõrvaga sisse määrima,
—brännare tõrvaajaja. —bränning
tõrvaaja-mine, —põletamine, —drev tõrvatakud.
—dränka2 tr. tõrvaga immutama. —ig adj.
tõrvane. —mila tõrvaahi. —papp tõrvapapp,
katusepapp, —tunna tõrvatünn, —tvål
tõrva-seep. —ugn tõrvaahi.
tjärn — en,—ar v. —et,= väike metsajärv,
toalett —en,—er tualett, göra t. riietuma, gå på
t-en tualetti minema, —artiklar pl.
tualetitar-bed. —bestyr tualeti eest hoolitsemine, —bord
tualettlaud. —rum tualetiruum. —saker pl.
tualetitarbed. —spegel tualettpeegel. —tvål
tualettseep,
tobak —en tubakas.
tobaks|affär tubakakauplus. —ask tubakakarp,
—toos. —blad tubakaleht. —buss tükk
närimistubakat, põsepala. —handel tubakaga
kauplemine; tubakakauplus. —monopol
tu-bakamonopol. —pung tubakakott. —rulle
tu-bakarull. —skatt tubakamaks. —saft
piibupi-gi. —tuggning tubakanärimine.
tobis —en,—ar zool. tobias. —grissla zool.
krüüsel.
toeka1 [—å—] intr., fam., t. på sig ennast
nihutama.
tock|en [—å—] —et pron., fam. säärane, t-en
olycka milline õnnetus.
todd|a1 [—å—] intr., fam. todi jooma, —|y —yn,
—yar v. —ar todi, kuum grokk,
tofif|el [—å—] —eln,—lor toaking, tuhvel, stå
under t-eln naise tuhvli ali olema. ~hjälte
tuhvlialune, tuhvlikangelane, ^regemente,
~väl-de naise valitsus majas,
tofs [—k—] —en,—ar tups, tutt, tops (—u); (på
fåglar) tutt, tanu. —ig adj. tupsuline. —lärka
zool. tuttlõoke, —mes zool. tutt-tihane.
—skivling bot. kännumampel. —vipa zool.
kiivitaja. —äxing bot. vesihaljas, haguhein,
toft [—å—] —en,—er sõudepink.
tog vt. taga.
tog|a [—å—] —an,—or aj. tooga.
Hok —en bot. põõsasmaran, —buske vt. eelm.
2tok 1. —en,—ar v. tok|er —ern,—ar narr, tola,
han är en riktig t. ta on täitsa tola. 2. muutm.
lollus, mõttetus, gå på t. viltu, halvasti
minema. —|a —an,—or rumal, mõtlematu naine.
—as1 dep. lollusi rääkima, lollusi tegema.
—enskap —en,—er lollus, narrus, —eri [—i]
525
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
