- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
551

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Uu - uniformsförbud ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

uniformsförbud/uppdrag

ühtlustama, unifitseerima. 2. univormiga
varustama, —erad adj. part. ühtlustatud,
tasalülitatud; vormiriietuses, —ering —en
ühtlustamine, unifitseerimine. —itet [—ét]
—en ühtlus, samakujulisus, sarnasus,
uniforms|förbud vormiriietuse kandmise keeld,
—klädd adj. part. vormiriietuses, —plikt
kohustus vormi kanda,
unik [—ik] adj. ainulaadne; unikaalne, ainsana

esinev. — |um (ett) pl. —a v. = haruldus,
unik|a 1. —an kiudmaterjal. 2. —an,—or väike

neljakandiline kast, karp, kartong,
unilateral [—àl] adj. ühepoolne,
union [—ön] — en,—er unioon, ühendus, liit. —ell

[—éll] adj. unionistlik.
unions|flagga unioonilipp. —fördrag liiduleping.

—författning uniooni—, liidupõhiseadus.
unison [—ön] adj., muus. unisoonne, ühehäälne,

ühekõlaline.
unitarie —n,—r kirikl. unitaar.
universal adj. universaalne, üldine, kõikehaarav,
—arvinge üldpärija. —begrepp filos, üldine
mõiste, —länk tehn. universaalliigend.
—medel universaalvahend, —itet [—ét] —en
universaalsus.

universell [—éll] adj. universaalne, üldine,
kõikehaarav.

universitet [—ét] —et,= ülikool, universiteet,
Uppsala u. Upsala ülikool, ligga vid u-et
ülikoolis käima,
universitetsbibliotek ülikooli raamatukogu,
—bildad adj. part. ülikooli-haridusega.
—bokhandel ülikooli raamatukauplus,
—kansler ülikooli kuraator, —katalog
(föreläsningskatalog) ülikooli loengute
kava; (förteckning över lärare och
studenter) ülikooli isiklik koosseis, —lektor
ülikoolilektor. —stad ülikoolilinn,
universum = v. —et universum, kõiksus, kogu
maailm.

unk|en [—r|k—] adj. kopitanud, läpastanud,
läppunud. —na1 intr. kopitama, läpastama,
läp-puma.

unna1 tr. soovima; lubama, det är dig väl unt
seda oled sa küll ära teeninud, han u-r sig
ingen vila ta ei luba endale mingisugust
puhkust.

uns —et,= unts\fig. jälg, raas, inte ett u. mitte
raasugi.

upp adv. üles; ülespoole; —le; lahti; ära, backe u.
och backe nedmäest üles ja mäest alla,
vända u. och ned på ngt midagi pahempidi
pöörama, u. med händerna! käed üles!, u. med
fönstret! tee aken lahti \Jag kan inte få u.
låset ma ei saa lukku lahti, sätta sig u. istukile

tõusma, en trappa u. teisel v. järgmisel
korrusel, han gick gata u. och gata ned ta käis tä-

naval edasi-tagasi, han är sin far u. i dagen
ta sarnaneb täiesti oma isaga, ha fullt u. att
göra käed töö täis olema (kellelgi), —amma1
tr. üles kasvatama, —arbeta1 tr. üles
töötama, paremasse korda viima, —bena1 tr., fig.
üles harutama, välja selgitama, lahendama.
—binda4 tr. üles siduma; siduma, köitma.
—bjuda4 tr., fig. pingutama, med u-nde av
alla sina krafter kogu jõudu kokku võttes;
(uppfordra) kutsuma, üles kutsuma,
—blanda1 tr. segama,, hulka segama, —blomma1
intr., fig. õitsele puhkema, uut elujõudu
saama. —blomstra1 intr., fig. hästi arenema.
—blossa1 intr. põlema hakkama; fig. lahti
puhkema, lõkkele lööma, —blåsa2 tr. täis
puhuma; fig. üles puhuma, suureks ajama,
liialdama, —blåst adj. part. täispuhutud;/ig.
ülespuhutud, —blöta2 tr. pehmeks leotama.
—borra1 tr. lahti puurima, —borsta1 tr.
puhtaks harjama; üle pea (tagasi) harjama.
—bragt adj. part. ärritatud, vihane, —bringa2
irr., tr. kinni püüdma, kaaperdama; (skaffa
fram) hankima, muretsema; (höja)
suurendama, tõstma, u. hastigheten kiirust
suurendama. —brinna4 intr. ära, maha põlema.
—bromsa1 tr. pidurdama, —brott teeleminek,
äraminek, göra u. teele asuma, lahkuma.
—bruka1 tr. 1. üles harima, põlluks tegema;
harima. 2. (förbruka) harva kulutama, ära
tarvitama, —brusa1 intr. ägestuma, vihaseks
saama, ett u-nde lynne äge iseloom, —bryta4
I. tr. lahti murdma; üles kiskuma, üles
võtma; rajama. II. intr. teele asuma; lahti
minema. —bränna2 tr. ära põletama; tuhaks
põletama. —brösta1 tr., sõj. eelikule panema,
—bud jur. kuulutamine, kuulutus, —buren
adj. part. lugupeetud, austatud, —bygga2 tr.
ehitama, püstitama; fig. meelt ülendama.
—byggelse —n meeleülendus. —bygglig adj.
meeltülendav, —byggnad ülesehitamine.
—båd —et,= 1. sõj. sõjaväkke kutsumine. 2.
kokkukutsumine, —båda1 tr. sõjaväkke
kutsuma; kokku kutsuma, —bända2 tr. lahti
murdma, lahti kangutama, —bära4 tr. 1.
(erhålla) saama, u. lön palka saama. 2.
(umgälla) kannatama, taluma, han har fått u. vad
andra förskyllt ta on teiste süü pärast
pidanud kannatama; (tjäna som underlag)
kandma. —bättra1 tr. parandama, —böka1 tr. üles
songima; läbi tuhnima, —börd —en,—er
sisse-kasseerimine, laekumine, —bördsarvode tasu
sissekasseerimise eest. —bördsbok
maksu-raamat. —bördslängd vt. eelm. —bördsverk
maksuamet. —daga1 tr. avastama, teada
saama, päevavalgele tooma. —dela1 tr. jagama,

ära jaotama, —dikta1 tr. välja mõtlema,
—drag ülesanne, käsund, ge ngn i u. att...

551

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0583.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free