Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - valplats ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
valplats/vandra
be. —a1 intr. poegima, —aktig adj. kutsikalik;
poisikeselik, —ig adj., vt. -aktig. —ning
—en,—ar poegimine, —sjuka koerakatk.
—stinn adj. tiine, ramb.
valplats lahinguväli, võitlusväli, bliva på v-en
võitluses langema.
Vals —en,—ar tehn. valts, rull. —a1 tr. valtsima,
rullima. —järn valtsraud. —kvarn valtsveski.
—maskin tehn. valtsmasin. —ning —en,—ar
valtsimine, rullimine, —verk valtsimistehas.
—are —n,= valtsija.
2vals —en,—er (dans) valss, —a1 intr. ka tr.
vals-sima, valssi tantsima, —melodi
valsimeloo-dia. -takt valsitakt. —ör [-or] —en,—er
val-sitantsija.
3vals —en,—er fam. vale, dra en v. valetama. —a1
intr., fam. valetama.
valthorn muus. metsasarv, —ist —en,—er, —sblå-
sare metsasarvemängija.
valut|a —an,—or valuuta, vääring; väärtus.
~appreciering valuuta väärtuse
revalorisee-rimine. ^depreciering, ^devalvering valuuta
devalvatsioon. ~kurs valuutakurss. ~po!itik
valuutapoliitika. ^reglering
valuutareguleeri-mine. ^restriktioner pl. valuutakitsendused.
valv —et,= võiv. —båge võlvikaar. —gång võlvi-
käik. —konstruktion võlvistik,
valv | el —eln,—lar anat. klapp. ~fel klapirike.
valvera1 tr. valveerima, hindama,
valör [—or] —en,—er väärtus; kunstiaj. valöör,
toon; tähendusvarjund, —måleri
valöör-maalimine, toonmaalikunst.
vamp —en,—ar v. —er fam. vamp, võrgutaja. —a1
tr., fam. võrgutama. —yr — en,—er vampiir,
kodukäija; vereimeja; zool. nahkhiir.
Van —en,—er müt. vana-germaani
viljakusjumal.
3van adj. harjunud, vilunud, kogenud, vara v. vid
ngt millegagi harjunud olema. —|a —an,—or
harjumus, tava, komme, pruuk. —edrinkare
pindunud joodik, alkohoolik. —eförbrytare
harjumuslik kurjategija. —ehandling
harjumuslik tegutsemine. —emässig adj.
harjumuslik, harjumuspärane, —lig adj. harilik,
tavaline, —ligen adv. harilikult, tavaliselt,
—lighet —en harilikkus, tavalisus,
igapäevasus, efter v-en nagu tavaliselt. — ligtvis adv.
harilikult, enamasti,
van|art üleannetus, halb harjumus, viga, nõrkus,
—artad adj. part. üleannetu, laiduväärne,
ulakas, —artas1 dep. halbu kombeid
omandama, üleannetuks v. ulakaks minema, —artig
adj., vt. —artad, —bördig adj. madalast soost
pärit, väljaspool abielu sündinud. —börding
—en,—ar madalast soost pärit isik, vallaslaps.
—frejd halb kuulsus; årh., jur.
kodanikuõiguste kaotus, —för adj. vigane, sant.
—föreanstalt õppe- ja raviasutus vigastele.
—föreställning väärkujutlus. —förhet
invaliidsus, vigastus, —heder autus, häbi,
hä-bistus, teotus, —hederlig adj. autu, häbistav,
teotav, —hedra1 tr. häbistama, teotama,
rüvetama. —helga1 tr. pühadust teotama,
profaneerima, rüvetama. —helgd
pühaduseteotus, profanatsioon. —hävd
hooletussejätmine. —hävda1 tr. lohakile e. hooletusse
jätma, laguneda laskma, —lottad adj. part.
võõ-rasemalikult koheldud, —makt võimetus;
meelemärkusetus. —mäktig adj. võimetu;
meelemärkuseta, —mäktighet vt. —makt.
—pris väga madal hind. —prydnad inetu asi,
näotus, "inetusmärk". —rykte halb kuulsus,
—sinne vaimuhaigus, hullumeelsus,
hullustus. —sinnesanfall hullustushoog. — sinnig
adj. hull, hullu-, nõdrameelne, vaimuhaige.
—sinnighet — en,—er hullu-, nõdrameelsus,
vaimuhaigus; hull tegu v. temp. —skapad adj.
part. ebanormaalselt loodud, soerdlik.
—skaplig adj. —skapt adj. part., vt. —skapad,
—skaplighet väärmoodustis, väärareng,
—skapnad vt. eelm. —sköta2 tr. hooletusse
jätma, mitte hoolitsema (millegi eest),
—skötsel hooletussejätmine, halb hoolitsus.
—släk-tas1 dep. manduma, degenereeruma,
alaväär-tuslikumaks muutuma, —stark adj., dial.
jõuetu, nõrk. —styre halb valitsemine,
—ställa2 tr. moonutama, —tolka1 tr. valesti e.
vääralt tõlgitsema, —tolkning väärtõlgitsus,
halvast küljest tõlgitsus, —trevnad ebamugavus,
ebamõnusus. —trivas2 dep. end
ebamugavas-ti tundma, —trivsel vt. —trevnad, —tro
kahtlus, uskmatus, umbusk, —trogen adj.
uskmatu, mitteuskuv, umbusklik, —trogenhet
uskmatus, umbusk, —tyda2 tr. vääralt
tõlgitsema. —vett hullumeelsus, hullus, —vettig adj.
hullumeelne, hull. —vetting —en,—ar
hullumeelne, hull. —vård vt. —skötsel, —vårda1 tr.,
vt. —sköta, —vörda1 tr. lugupidamatult
kohtlema, mitte austama. —vördig adj.
lugupidamatu, aukartuseta, —vördighet vt. —vördnad,
—vördnad lugupidamatus, aukartusetus.
—ära 1. autus, häbi, teotus. 2.1 tr. autuks
tegema, teotama, rüvetama. —ärande adj.
part. häbistav, teotav,
vanadin [—in] —et v. —en keem. vanaadium,
vand adj. part. harjunud; vrd. vänja,
vandal — en,—er vandaal. —isera1 tr.
vandalisee-rima, hävitama. —isering — en,—ar
vandali-seerimine, hävitamine, —isk adj. vandaallik.
—ism —en vandalism,
vand|el —eln eluviis, käitumine, handel och v-el
elu-olu, tegutsemine ja olemine, —la1 intr.,
handla oeh v. tegutsema ja olema.
vandr|a1 intr. rändama, rändlema; kõndima,
572
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
