Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - variant ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
variant/vasakommendör
variant —en,—er variant, teisend,
variation —en,—er variatsioon, vaheldus; astr.
hälve, kõrvalekalle; teisendus; teisend;
erinemine.
varie|ra1 intr. ja tr. varieerima, teisendama,
muutma; varieeruma, teisenduma,
vahelduma, erinema, —tet — en,—er varieteet,
teisend.
varieté —n,—er varietee, —artist varieteeartist,
—förställning varietee-etendus. —sångare
varieteelaulja.
variomet|er —ern,—rar füüs. variomeeter.
varjag —en,—er aj. varjaag.
varje vt. var ali.
varken konj., v.... eller ei... ega, v. i dag eller i
morgon ei täna ega homme.
varkunn|a1 refl., årh., v-a sig över ngn kellegi
peale halastama v. armu heitma, —sam adj.
halastav, kaastundlik, —samhet —en
halastus, kaastundlikkus.
varlig vt. var ali.
varm adj. soe, en v. dag soe päev, vara v. om
fötterna jalad soojad olema (kellelgi), gå v. tehn.
kuumaks minema, vårt v-a deltagande meie
kõige soojem kaastunne, ge ngt med v. hand
fig. midagi heide käega andma, bli v. i
kläderna fig. viluma, kodunema,/« sina fiskar
v-a fig. valju noomitust saama, ta emot ngn
med v-a servetter iroon. kedagi tuliste
hernestega vastu võtma, jag blev v. om hjärtat fig.
mu süda läks soojaks, härdaks, hålla ngn v.
fig. ennast kellelegi aina meenutama, —bad
soe vann. —blodig adj. soojavereline;
kuuma—, keevavereline, —blodighet
soojavereli-sus; kuuma—, keevaverelisus. —gång
kuu-maksjooksmine, ülekuumenemine. —hjärtad
adj. part. soojasüdameline, —hus soe
kasvuhoone. —hållfast adj. kuumakindel. —luft
kuum õhk, soe Õhk. —rum kütteruum, soe
tuba. —rätt soe söök. —vatten soe vesi.
—vat-ten(s)kran soojaveekraan.
varn|a1 tr. hoiatama, —ar|e —(e)n,= hoiataja.
—ning —en,—ar hoiatus,
varnings|anslag hoiatusplakat. —flagga
hoiatus-lipp. —rop hoiatushüüe. —signal
hoiatussig-naal. —skylt hoiatusplakat, —tahvel, —tavla
hoiatustahvel. —tecken hoiatusmärk,
varnagel årh. hoiatus, honom till straff oeh
andra till v. temale endale kraistuseks ja teistele
hoiatuseks.
Varp —en,—ar (ränning i väv) lõim. —|a 1.
—an,—or käärpuud. 2.1 tr. (kangast)
käärima. —bom lõimepoom. —ning —en,—ar
(kanga) käärimine.
2varp —et,= kal. loomus; traaliköis; mer.
varp-ankru külge kinnitatav köis. —a1 tr., mer
varpima, v. sig fram mer. varpimise teel edasi
liikuma v. laeva edasi viima, —ankare mer.
varpankur. —lina, —tross, —tåg ankrutõu,
varptross.
3varp —et mäend. jäätmed, puru, räbu, šlakk.
varp|a —an 1. sport ’varbiheitmine’ (teat. mäng).
2. pl. —or metallist v. kivist ketas, mida
tarvi-takse ’varbiheitmiseP. —kastning sport
’varbiheitmine’.
Vars pron., gen. kelle, mille.
2vars interj., fam., ja (jo) v. jah, seda küll.
varse muutm. pred. adj., bli v. ngt midagi
märkama. —bli(va)4 tr. märkama, nägema.
varsna1 tr. märkama, silmama, nägema,
vars|el —let,= enne: eelaimus ’Jur. (streigist)
etteteatamine. —la1 intr. ja tr., v. om ngt midagi
ennustama, midagi ette kuulutama,
misslyckandet v-r illa för honom ebaõnnestumine ei
tähenda talle midagi head v. on talle halvaks
endeks.
varsko3 tr. hoiatama, teadustama, teatama.
Jvart muutm subst., jag kom ingen v. ma ei
saanud paigast, man kommer inte någon v. med
honom tegema ei saa kuidagi toime.
2vart adv. kuhu Jag ser nog v. du vill komma ma
näen küll, mis sa tahad, v. skall det här leda!
milleni see küll viib?—efter adv. vähehaaval,
pikkamisi, aegamööda, —helst v. —hälst adv.
kuhu tahes, —hän [—an] adv. kuhu.
—som-helst, —somhälst adv. kuhu tahes, —åt adv.
kuhupoole, märka v. det lutarfig. aru saama,
kuhupoole asi suundub v. kaldub,
varu|belåning maj. kaubalaen. —bok laoraamat.
—försändelse kaubasaadetis. —hus
kaubamaja. —kunskap kaubateadus. —kännedom
kaubatundmine, —lån kaubalaen. —magasin
kaubaladu. —märke kaubamärk, —paket
kaubapakk. —prov kaubaproov. —slag
kau-basort. —utbyte kaubavahetus, —växel
kau-baveksel.
varulv libahunt.
Varv —et,= 1. tiir, ring, gå tre v. kring huset
kolm korda ümber maja käima. 2. kiht, kord,
lade, rida; bot. aastarõngas. —a1 tr. 1.
kihtidena asetama. 2. sport ringi sisse tegema.
—ig adj. kihiline, kihtidena esinev, —tais adv.
kihtide viisi, kihtimisi. —vis adv., vt. eelm.
Varv —et,= laevatehas, laevaehituskoht.
varvs|arbetare laevaehitustööline. —industri
laevaehitus.
vas —en,—er vaas. —formig adj. vaasikujuline.
—målning vaasimaal,
vasa|kommendör Vaasa ordeni kavaler, —loppet
sport iga-aastane suusavõistlus Rootsis
(Sälen’ist Mora’sse). —orden Vaasa aumärk
v. orden, rootsi aumärk, —riddare Vaasa
aumärgi kavaler, —stjärna Vaasa orden,
—trissa fam. Vaasa aumärk, Vaasa orden.
575
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
