Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vilken ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vilken/vin
tikkuma. II. refl. õnnestuma, korda minema,
om det vill sig väl kui kõik hästi läheb, det
ville sig så illa, att... juhtus nii halvasti,
et... ,det ville sig inte (asi) ei õnnestunud. 2.
—an,—or tahe, tahtmine, få sin v-a igenom
oma tahtmist läbi viima, göra ngt av fri v-a
midagi vabatahtlikult tegema, göra ngt med
(vett oeh) v-a midagi tahtlikult v. meelega
tegema, med eller mot sin v-a tahes või
tahtmata, tahes-tahtmata, hans sista v-a ta
viimne tahe, testament, med bästa v-a parima
tahtmisega. — vilje ilma a. ja pl., göra ngn till
v~s kellegi tahtmise järgi toimima, till
människorna en god v. rel. olgu inimestel hea meel.
—akt tahteavaldus. — anspänning,
—ansträngning tahtejõu pingutus, —betingad adj.
part. tahteline, —betonad adj. part. tahteline;
tahtejõuline, —fast adj. tahtekindel, —fasthet
tahtekindlus, —förklaring jur. tahte
avaldamine, tahteavaldus, —kraft tahtejõud,
—kraftig adj. tahtejõuline, —liv tahteelu, —lös
adj. tahtetu. —löshet tahtetus, —människa
tahteinimene. —slapp adj., vt. —svag. —stark
adj. tahtejõuline, —styrka tahtejõud, —svag
adj. tahtenõrk, tahtejõuetu, —svaghet
tahte-nõrkus, tahtejõuetus, —yttring tahteavaldus.
— villig adj. nõus, valmis, päri, jag är v. att
gå med olen nõus kaasa tulema, —het —en
nõusolek, valmidus; hea tahe.
vilken pron. kes, mis, missugune, v. som helst kes
tahes, igaüks, v. köld! missugune pakane!,
vilka är landskapen i Sverige? missugused
on Rootsi maakonnad?, / vilket hus bor han?
missuguses majas ta elab?,yag vet inte vilka
som kommer ma ei tea, kes tulevad, —derå
pron. kumb. — somhelst v. —somhälst pron.
kes tahes, igaüks,
vill adj., muutm., luul., fara v. eksima, ära
eksima, teelt eksima. — |a 1. —an,—or pete,
petlikkus, näivus, pette—, väärkujutus, illusioon,
meelepete, eksimus, eksitus; segadus, optisk
v-a optiline illusioon, silmapete, i fyllan och
v-an fam. purjus peaga, den sista v-an blir
värre än den första viimane segadus ön
pahem kui esimene. 2.1 tr., v-a bort ngn
kedagi segadusse viima, kedagi eksitama, v-a bort
sig ära eksima, teelt eksima; fig. segadusse
sattuma, —ande adj. part. eksitav, på v. hav
avaral merel, i v. skog sügavas metsas,
—farande adj. part. ekslev, eksiteel olev.
—farelse —n,—r eksimus, eksiarvamus,
valearvamus; väärusk, jag tog honom ur
hans v. kõrvaldasin temalt eksiarvamuse,
—rådig adj. kõhklev, kahtlev, nõutu,
kahevahel olev. —rådighet kõhklus, nõutus, —sam
adj. eksitav, —samhet —en eksitavus,
vill|a —an,—or suvila, villa. ~förstad, ~kvarter,
—samhälle aedlinnaosa. ~ägare suvila—,
vil-laomanik.
villebråd —et,= jahiloom, metsloom, uluk.
villervalla —n segadus, virvarr.
villfara4 tr. täitma, rahuldama, v. ngns begäran
kellegi palvet v. soovi täitma v. rahuldama,
villkor [—år] —et,= tingimus; seisukord,
olukord, på inga v. ei mingil tingimusel,
uppställa v. tingimusi esitama, leva i (under) små v.
kitsais e. piiratud oludes elama, —lig adj.
tingimuslik, tingitud, v. dom jur. tingimisi
karistus, —ligen adv. tingimisi, tingimusega.
—lighet —en tingimuslikkus, tingitus, —ligt
adv., vt. —ligen. —sbisats keel. tingimuslause.
Villmansstrand Lappeenranta,
villo|ande eksitaja, väärusu levitaja, —lära
väär—, valeõpetus. —mening väär—,
valeõpe-tus, väär—, valeusk. —spår eksitee, leda ngn
på v. kedagi eksiteele viima, —stig, —stråt,
—väg eksitee, råka (komma)på v-ar eksiteele
sattuma.
vilse adv. ja muutm. pred. adj., gå, fara, komma,
råka v. ära eksima, teelt eksima, eksiteele
sattuma, föra ngn v. kedagi eksitama v.
eksiteele viima, —farande adj. part. ekslev,
eksiteel olev. —föra2 tr. eksitama, eksiteele viima,
—gången adj. part. äraeksinud, —kommen
adj. part. eksiteele sattunud, äraeksinud, teelt
eksinud, —leda2 tr. eksitama, eksiteele viima,
—ledande adj. part. eksitav, v. uppgifter
eksitavad andmed. —n adj. teelt eksinud, eksiteel
olev; fig. segaduses olev, kõhklev,
vilt —et metsloom, jahiloom, uluk. —avel
metsloomade kasvatus, —handel
metsloomaliha—ja linnukauplus. —rik adj. rikas
metsloomade poolest,
vimb |a v. vimm|a —an,—or zool. vimb.
vimla1 intr. kubisema, kihama, det v-r av folk på
gatan tänav kihab rahvast, det v-de av fisk i
sjön järv kubises kaladest,
vim|mel —let kubisemine, kihamine, tunglemine,
kubisev v. tunglev hulk, rüsin, möll, i stridens
v-mel lahingumöllus. ~kantig adj. uimane,
(peast) segane; van. peapöörituse ali
kannatav, peapööritust tundev. ~kantighet
uimasus, segadus,
vimp|el —eln,—lar vimpel, —lad adj. part.
vimplitega ehitud. ~prydd adj. part., vt. eelm.
~sta-ke, ~stång vimplivarras, —vars.
vims|a1 intr., fam. plaanitult edasi-tagasi käima,
kohmakalt ja lohakalt käituma; segaselt
rääkima. —ig adj., fam. segane, segaduses olev.
*vin —et,—er vein; er. (bränn—) viin; viinapuu,
där v. går in går vettet ut viin viib mõistuse
peast, —berg viinamägi, —bergssnäcka zool.
viinamäetigu. —butelj veinipudel, —bär bot.
sõstar, svarta v. mustad sõstrad, röda v. pu-
584
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
