Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vingel ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vingel/vinter
lennuvõimetu, —slag tiivalöök. —snöplog vt.
—plog. —spegel zool. eredaläikeline koht
tiival. —spets tiivaots. —sus tiibade vuhin v.
kohin.
’vingel —n teat. kaardimäng.
2ving|el —let tuikumine, vaarumine,
tuigerdami-ne, kõikumine, —la1 intr. tuikuma, vaaruma,
tuigerdama, kõikuma; fig. mitteusaldatav
olema, —lande —t,—n subst. part. tuikumine,
vaarumine, kõikumine. — lar|e —(e)n,= petis.
—leri [—1] —(e)t,—er tuikumine, vaarumine;
pettus,tüssamine.— ligi.adj. tuikuv, vaaruv,
kõikuv, gå på v-a ben vaaruvatel jalgadel
kõndima. 2. fig. mitteusaldatav. —lighet —en
kõikuvus, vankuvus, vaaruvus; fig.
mitte-usaldatavus.
vinjett — en,—er trük. vinjett.
vink — en,—ar viibe; fig. näpunäide, märk, viide,
ge ngn en v. om ngt kellelegi millegi kohta
märku andma, lyda ngns minsta v. otsekohe
kellegi sõna kuulma. —a1 intr. ja tr. viipama,
käega lehvitama, v. åt ngn kellelegi viipama,
v. adjö, farväl jumalagjätuks kätt lehvitama,
vi har inte mycket tid att v. på fig. meil pole
kuigi palju aega enam jäänud, v. av ngn
kedagi ära saatma, —ning —en,—ar viipamine,
viibe, käega lehvitamine.
vink|el —eln,—lar nurk, vinkel, rät v-el täisnurk,
spetsig v-el teravnurk, trübbig v-el nüri—,
tömpnurk, / 45° v-el 45-kraadise nurga ali, i
alla v-lar och vrår igas nurgas ja kolkas,
—arm nurga külg. —avstånd nurgavahe.
—ben nurga külg. —byggd adj. part. vinklis
ehitatud. —hake nurklaud,
joonestuskolm-nurk. —höjd nurkkõrgus. —järn nurkraud.
—knä nurgapõlvik. —linjal joonestusliineal.
—mått nurgamõõt; nurgamõõteriist.
—mäta-re nurgamõõteriist. —predikant halv.
nur-gaõpetaja. —rät adj. täisnurkne. —soffa
nurgadiivan. —ställd adj. part. täisnurkselt
asetatud v. asetsev, —la1 tr. vinklisse
sobitama. —lig adj. nurgaline, nurkne.
Vinland Ameerika vana-skandinaavia nimetus.
vinn muutm., lägga sig v. om ngt midagi hoolega
püüdma, —a4 tr. ja intr. võitma, saavutama,
omandama, saama, leidma, v. en process
kohtuprotsessi võitma, v. över ngn kedagi
(ära) võitma, kellegi üle võitu saama, v. på
lotteri loteriil võitma, v. gehör kuuldavõtmist
leidma, v. fördelar paremusi saama, v.
försprång ette jõudma, v. på ngn kellelegi järele
jõudma, kellestki ette jõudma, v. terräng
pinda võitma, v. tilltro usaldust leidma v.
võitma, v. bifall heakskiitu leidma, v. ngn för sig
kellegi poolehoidu võitma, han vinner vid
närmare bekantskap lähemal tutvumisel ta
tundub sümpaatsemana, v. laga kraft jõustu-
ma, seadusjõusse astuma, —ande adj. part.
meeldiv, kena, veetlev, sarmikas, —ar|e
—(e)n,= võitja, võidumees, —ing —en kasu,
profiit, göra ngt för snöd v-s skull midagi
tegema tühja kasusaamise pärast.
—ingslys-ten adj. omakasupüüdlik, kasuahne,
ka-supüüdlik. —ingslystnad
omakasupüüdlikkus), kasuahnus, kasusaamisiha. —ingssyfte,
göra ngt i v. midagi tegema kasusaamise
otstarbel. —lägga2 irr., refl., v. sig om ngt
midagi hoolega v. innukalt püüdma, midagi
võimalikult hästi tegema.
vinsch —en,—ar v. —er vinn. —a1 tr. vinnarna,
vinna bil tõstma.
vinst —en,—er kasu, kasum, profiit, tulu, võit,
göra ngt på v. och förlust midagi huupi v. hea
õnne peale tegema, gå med v. hästi edenema,
tulu v. kasu tooma, utfalla med v. võitma,
võitu tooma, högsta v-en suurim võit, andel i
v-en osakasum. —andel kasumi osa,
dividend. —avtal kokkulepe kasumi jaotamise
kohta, —begär kasuahnus, kasusaamisiha.
—bringande adj. part. kasutoov, tulus,
—fördelning kasumi jaotus, —givande adj. part.,
vt. —bringande, —lista võitude tabel, —lott
võiduloos. —marginal kasumlikkus, —medel
väljaloositav raha; jaotamisele kuuluv
kasum. —nummer võidunumber. —plan plaan
kasumi jaotuse kohta, v.— och förlustkonto
kasumi ja kahjumi konto, saldode
kokkuvõte.
vint|er —ern,—rar talv, tali, i v-ras, förra v-ern
mineval, möödunud talvel, om v-ern, på v-ern
talvel, talviti, talve ajal, till v-ern talveks,
—afton talveõhtu. —arbete talvine töö.
—ba-dare isik, kes talvel supleb, —bonad adj. part.
talvekindlaks tehtud. —dag talvepäev,
—dräkt talveriietus, taJverõivad; zool.
talvekar-vastik, —sulestik. —dvala talveuni, —foder
talvine sööt. —frukt talipuuvili. —föda 1.
talvine toit. 2.2 tr. ületalve pidama, —gatan astr.
Linnutee. —grön|a —an,—or bot. talvik.
—gäck bot. niisujuur. —hamn talvesadam.
—huggen adj. part., v. ved talveajal raiutud
puud. —härdig adj. talvekindel. —härdighet
talvekindlus, —idrott talisport. —kappa
talve-mantel. —klädd adj. part. talveriietes,
—kläder pl. talveriietus, talverõivad. —klänning
talvekleit. —knäpp fam. külmahoog.
—kostym talveülikond. —kyla talvine külm.
—landskap talvemàastik. —lig adj. talvine,
—liggare mer. talvekorteris olev laev. —luft
talveõhk. —morgon talvehommik. —månad
talvekuu, —mössa talvemüts, —natt talveöö,
—ny talvenoorkuu, kry som ett v. terve kui
purikas, —olja tehn. talveõli. —olympiad
taliolümpiamängud, —plagg vt. —kläder.
586
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
