Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - våldsakt ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
våldsakt/vårta
v. på sig end sundima, end taltsutama, öva,
begå nesligt v. mot en kvinna naist
vägistama, få ngn i sitt v. kedagi oma võimusesse
saama, giva sig i ngns v. kellelegi alistuma,
end kellegi kätte andma, han har honom i sitt
v. ta on tal peos, dra för fan i v.! käi kus
kurat!, med v. vägivaldselt, vägisi, —föra21.
refl., v. sig på vägivalda tarvitama;
vägistama. II. tr. vägivalda tarvitama (kellegi
vastu). —gästa1 tr. ja intr. vägisi teise korterisse
asuma, kontvõõrana kellegi juurde tulema.
—gästning teise korterisse vägisi asumine,
kellegi juurde kontvõõrana ilmumine, —sam
adj. vägivaldne; äge, käre, raske, (üli)tugev,
hirmus, kole. —samhet —en,—er vägivaldsus;
ägedus. —ta(ga)4 tr. (ära) vägistama, au
riisuma. —tagning, —täkt vägistamine, vägistus,
auriisumine. —täktsförsök vägistamis—,
vägistuskatse,
vålds|akt vägivallaakt. —dåd vt. —handling,
—död surm vägivallateo tagajärjel, —gärning,
—handling vägivallategu. —härskare
vägi-vallavalitseja. —makt vägivallavoim.
—politik vägivallapoliitika. —regim
vägi-vallarežiim. —verkan vägivaldsus,
vägi-vallatarvitamine, vägivald, vägivallategu.
—verkare —n,= vägivallategude sooritaja,
kurjategija, roimar,
vål|e —en,—ar mer. teat. väiksem ankrupoi.
våll|a1 tr. tekitama, põhjustama, v-a en olycka
õnnetust põhjustama, vara v-ande till annans
död jur. teise inimese surma põhjustama,
vålm, vålma vt. volm.
vålnad —en,—er viirastus, kummitus,
vån muutm., årh. lootus, väljavaade, võimalus,
det är ingen v. att... ei ole lootust, et...
vånd|a —an,—or ahastus, piin. —as1 dep.
piinlema, piinas vaevlema, ahastuses olema,
vång —en,—ar dial. väli, põld.
våning —en,—ar korter; maj akord, korrus, en v.
på fem rum viietoaline korter, ett tre v-ar
högt hus kolmekorruseline maja. —sbyte
korterivahetus. —skypare numbritoa kelner.
—sstöld korterivargus.
vånn|a1 intr., dial. hoolima; soovima, han v-ar
aldrig vad man säger ta ei hooli kunagi
sellest, mida talle öeldakse, jag v-e han vore här
sooviksin, et ta siin oleks.
våp —et,= kohmakas ja rumalasti kartlik
inimene, tola. —ig adj. kohmakas, rumal,
kartlik, pelglik, —ighet —en kohmakus, rumalus,
kartlikkus, pelglikkus.
Jvår pron. meie, de v-a meie omad, meie rahvas.
—frudagen paastumaarjapäev. —frukyrka
Jumalaema kirik.
2vår — en,—ar kevad, hon räknar 16 v-ar ta on
16 aastat vana, i ungdomens v. nooruse õit-
seajal, i v-as möödunud kevadel, i v. tuleval
kevadel, om v-arna kevaditi, om v-en
kevadel. —arbete kevadtöö. —as1 dep., impers.,
det v. kevad saabub, kevad on tulemas,
—blomma kevadlill. —brodd bot. maarjahein,
—bruk põll. kevadine põllutöö, —brytning
kevade lähenemine, kevadine ärkamine,
—dag kevadpäev, kevadine päev.
—dagjäm-ning kevadine pööripäev, —dräkt
kevad-kostüüm. —flod kevadine suur-, kõrgvesi,
üleujutus kevadel, —flöde vt. eelm. —frisk
adj. kevadiselt värske, —hatt kevadkübar.
—kanten, fram på v. kevade poole, —kappa
kevadmantel, -palitu, —känning
kevadeai-mus, -tunne, —känsla kevadetunne, —lig adj.
kevadine, v-a vindar kevadised tuuled, —lik
adj. kevadet meenutav, kevadesarnane. —luft
kevadõhk. —lök bot. kuldtäht. —månad
kevadkuu, —plöjning kevadkünd. —regn
kevadvihm. —rengöring kevadine puhastus,
—sidan vt. —kanten, —sol kevadpäike. —stass
peenem kevadriietus. —röck kevadmantel.
—råg suvirukis. —stämning kevadine
meeleolu. —sådd kevadkülv. —säd suviteravili.
—termin kevadsemester, —trötthet kevadväsimus,
—vind kevadtuul. —vinter kevadtalv. —visa
kevadelaul.
Vård —en,—ar/mälestussammas, hauasammas.
Vård —en hool, hoolitsus, hooldamine, hooldus,
hoolekanne; hoid, hoidimine; valve, kaitse,
põetus, ravi, ta v. om ngt midagi oma hoole v.
kaitse alla võtma, få v. på sjukhus haiglaravi
saama, —a11. tr. (kellegi, millegi eest)
hoolitsema, (kedagi, midagi) hooldama; põetama,
ravima; hoidama, valvama, säästma. II. refl.,
v. sig om ngt millegi eest hoolitsema, han v-r
sig inte om det ta ei hooli sellest, —ad adj.
part. hoolas, hoolikas, hästi hoitud,
hoolitsetud, ett vårdat yttre hästi hoolitsetud
välimus. —anstalt raviasutus, ravila, —ar|e
—(e)n,= ravitseja, põetaja. —arinn|a [—1—]
—an,—or naisravitseja, —põetaja. —ersk|a
—an,—or vt. eelm. —attest tõend ravivajaduse
kohta, —inrättning raviasutus, ravila.
—kas(e) märgutuli, majakatuli. —personal
raviasutuse personal, —sam adj., harva
ettevaatlik, hoolas, —nad —en hool, hoolitsus,
ravi.
vårdslös adj. hooletu; hoolimatu; lohakas,
korratu, vara v. med pengar rahaga hooletult
ümber käima, raha raiskama, v. klädsel
lohakas riietus. —a1 tr. hooletusse jätma. — löshet
—en hooletus; hoolimatus; lohakus,
korratus.
vårt|a —an,—or soolatüügas, käsn, nibu, näsa,
nipp. —bitare ~n,= zool. käsnasalvaja.
—formig adj. soolatüüka—, käsnataoline, näsajas.
593
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
