Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - väga ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
väga/väl
teede ehitamine ja korrashoid, —ingenjör
tee-deinsener. —kant teeäär, —knut risttee, teede
sõlmpunkt, —kors, —korsning risttee, —kost
teemoon. —lag 1. gott, dåligt v. hea, halb tee.
2. pl. —ar seadus teede ehitamise ja
korrashoiu kohta, —leda2 tr. juhatama, teed
näitama; fig. juhatama, juhtnööre andma,
—ledare juht, teejuht, —ledning juhatus, juhend,
juhtimine, juhatamine, —lös adj. teedeta,
—maskin teedeehitusmasin. —märke
tee-märk, liiklusmärk, teetähis, —viit. —mästare
teemeister, —nät teedevõrk, —röjande adj.
part. teedrajav. —röjare —n,= teerajaja,
—röjning teerajamine, —senap bot. unilauk,
—look. —skatt teemaks, —skillnad van.
teela-he. —skylt teenäitaja, —viit. —skäl teelahe.
—spärr tõkkepuu, teetõke. —styrelse
teedevalitsus. —syn teede ülevaatus, —tistel bot.
tuliohakas. —torn bot. türnpuu, viherpuu,
—trumma ehit. teetruup. —vill adj. teelt
eksinud. —visare teenäitaja, —juht, teetähis,
—viit; käsiraamat. —vard| a —an,—or bot.
sigur, —väsen teedeasj andus. — väg- och
vattenbyggnadskår(en) (VVK) sõj. teede ja
hüdrotehniline ehitusosakond
(pioneerpatal-jon).
väg|a2 tr. ja intr. kaaluma, kaalutlema, v-a
mycket palju kaaluma, v-a jämnt tasakaalus
olema, v-a varje ord på guldvåg fig. iga sõna
kullakaaluga kaaluma, v-a skälen för och
emot põhjusi vastastikku kaalutlema, det
står och v-er asi on kahevahel; rõhut. abis.:
v-a av (ära) kaaluma; kaalutlema,
arvestama; loodima, v-a ned maha vajutama, maha
vajuma, v-a upp ära kaaluma; üles kaaluma,
—ande adj. part., fig. kaaluv, v. skäl
kaaluvad põhjused, —ar|e —(e)n,= kaaluja, —ning
~en,~ar kaalumine.
vägg —en,—ar sein, bo v. i v. sein seina vastu
elama, inom fyra v-ar nelja seina vahel, köra
huvudet i v-en peaga vastu seina jooksma,
uppåt v-arna pööraselt, pööraselt hull,
klä-(da)v~arna nurgas istuma. —almanack(a)
sei-nakalender. —apparat seinaaparaat.
—beklädnad seinakate. —bjälke seinapalk.
—bonad seinavaip, —fast adj. seina—, en v. bänk
seinapink. —foder ehit. seinavooder. —hylla
seinariiul, —karta seinakaart, —klocka
seinakell. —kontakt seinakontakt, —lus lutikas,
—madam nalj., vt. eelm. —målning
seinamaal. —ohyra lutikad, —pelare ehit.
seinapii-lar, pilaster, —prydnad seinakaunistus.
—puts seinakrohv. —skåp seinakapp, —smed
zool. toonesepp. —spegel seinapeegel, —ur vt.
—klocka.
vägnar [—r|n—] pl., på, å ngns v. kellegi
ülesandel v. nimel.
vägra1 tr. ja intr. keelduma, keelama, tõrkuma,
tagasi lükkama, det v-des honom tema oli
sunnitud sellest loobuma, temale keelati
seda, v. att komma keelduma tulemast. —n
ilma a, ja pl. keeldumus, keeldumine,
tõrkumine. —r|e —(e)n,= keelduja, tõrkuja.
väja2 intr. teed andma, teelt kõrvale pöörduma
v. põikama, v. åt sidan kõrvale pöörduma,
inte v. för ngt mitte millegi eest tagasi
põrkama v. kohkuma,
väkt —en,—er årh. valve, vaht, valvamine,
valve—, vahiteenistus, nattv. öövalve, —ar|e
—(e)n,= valvur, vaht, vahimees. —årgång
valvekäik, vähikäik. —arlur valvuri pasun.
—artorn vahitorn,
väl 1. subst., muutm. hüve, õnn, heaolu,
heakäe-käik, edu. 2. adv. a. {rõhut.) hästi, ilusasti,
korralikult, küll, skriva v. hästi kirjutama, stå
v. hos ngn heas krediidis olema kellegi juures,
kellegi poolt soositud olema, hålla sig v. med
ngn kellegagi sõbrustama, kellelegi sõbraks
olema, om det vill sig v. kui kõik hästi läheb,
v. mycket üsna palju, liiga palju, v. ung liiga
noor, inte i dag men v. i morgon mitte täna,
küll aga homme, v. bekomme! jätku leivale!,
jag önskar, att det v. vore över soovin, et kõik
oleks juba möödas, nå v.! noh, hea küll! noh,
olgu!, nå v. nüsiis. b. {rõhutu) du vet v. att
han har rest sa tead ometi, et ta on ära
sõitnud, det kan v. hända see võib ju juhtuda,
vem kunde v. ha trott det kes oleks seda
võinud uskuda, c. konj. så v.... som niihästi...
kui ka. —aktad adj. part. lugupeetud, hea
kuulsusega, —an [—ån] interj. hea küll!
olgu!. —anpassad adj. part. hästi kohanenud,
—artad adj. part. hästikasvatatud;
healoomuline. —befinnande subst. part. heaolu,
tervis. —befogad adj. part. hästi põhjendatud,
õigustatud, —behag heameel, mõnu(tunne);
heaolu, —behaglig adj. mõnus, meeldiv,
—behållen adj. part. terve, heas seisukorras;
vigastamata, rikkumata, —behövlig adj.
hädavajalik, hädatarvilik, —bekant adj. part.
hästi tuntud, üldtuntud, väga tuttav,
—belägen adj. part. hea asendiga, en v.
sommarstuga heas kohas asuv suvemaja, —bemedlad
adj. part. majanduslikult heas seisukorras,
jõukas, —beställd adj. part. 1. hästi
korraldatud. 2. edukas, jõukas, —betrodd adj. part.
usaldatud, —betänkt adj. part. hästi
läbimõeldud, sobiv, kohane, —bevarad adj.
part. hästi hoitud, hästi säilinud, —beväpnad
adj. part. hästi relvastatud, —bildad adj.
part. ilusakujuline, ilusasti vormitud, —boren
adj. part. aadlisoost, aadliseisusest.
—boren-het, Ers v. Teie Kõrgeausus, —byggd adj.
part. hästi ehitatud, —bärgad adj. part. jõu-
595
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
