Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Vv - vända ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
vända/värde
vänd|a 1. —an,—or a. bot. kuldkann, b. fam.
kord, tiir, tuur, göra en v-a till stån kord
linnas ära käima. 2.1 I. tr. ja intr. pöörama,
ümber pöörama, keerama; suunama,
juhtima, v-a ngn ryggen kellelegi selga pöörama,
hans sorg v-es i glädje tema kurbus muutus
rõõmuks, v-a kappan efter vinden lippu tuule
järgi pöörama, olude kohaselt arvamust
muutma, v-a allt till det bästa kõike heaks
käänama, v-a på huvudet pead käänama, v-a
på halva vägen poolelt teelt tagasi pöörduma,
v-a på slantarna kopikat näppude vahel
veeretama, säästlik olema; v-a ryggen till selga
pöörama; rõhut. abis.: v-a bort ansiktet nägu
ära v. kõrvale pöörama, v-a om ümber
pöörama, ümber, tagasi pöörduma, v-a tillbaka
tagasi pöörduma, tagasi pöörama, v-a upp
och ned på ngt midagi kummuli pöörama v.
kummutama, midagi pahupidi v. pea peale
pöörama, v-a upp och ned på allt kõike segi
paiskama, v-a ut och in på ngt midagi
pahupidi pöörama, v-a ut och in på ögonen silmi
pööritama, v-a åter tagasi pöörduma. II. refl.
pöörduma, pöörlema, v-a sig om ümber
pöörduma, vinden har vänt sig tuul on
pööranud, jorden v-er sig kring sin axel maakera
pöörleb oma telje ümber, v-a sig till ngn med
en anhållan kellegi poole palvega pöörduma,
v-a sig i sin grav hauas teist külge pöörama,
—bar adj. pööratav, —kors pöördrist,
ristval-das. —krets pöörijoon. —ning —en,—ar
pööre, pööramine, ümberpööramine;
ümberpöördumine; (talesätt) kõnekäänd, fraas,
sõnakõlks, vara snabb i v-arna kärmas, nobe
olema (liigutustes), saken tog en ny v. asi
võttis uue pöörde, —plats pöördekoht. —punkt
pöördepunkt, —skiva tehn. pöördesild,
—plaat, —spår pöördrööbas.
vände(l)rot bot. palderjan.
Väner|n Rootsi suurim järv. —sborg [—årj] linn
Västergötlandis.
vänj|a2 irr., I. tr. harjutama, v-a av ära
harjutama, võõrutama. II. refl. harjuma, viluma, v-a
sig vid ngt millegagi harjuma, v-a sig av med
ngt millestki võõrduma, —ning —en
harjumine.
Vänskapsöarna Sõprussaared.
vänster 1. adj. vasak, vasem, pahem, kura-,
vasakpoolne, pahempoolne, v. omi vasak pool!,
på v. hand pahemat e. vasakut kätt, till v. om
vasakul e. pahemal pool, vasakule,
pahemale, vasakut e. pahemat kätt. 2. —n pöl.
pahem-, vasakpoolsed, —frälst adj. part.,
pöl., fam. vasakpoolsete vaadetega, —hänt
adj. part. vasakukäeline. —hänthet —en
vasa-kukäelisus. — knäck fam. lisatöö, ’must ots.’
—sinnad adj. part. pahempoolselt meelesta-
tud. —vriden adj. part. pahemale poole
pööratud, pahempoolselt meelestatud.
vänstran fam. pahem e. vasak käsi.
vänt|a1 I. tr. ja intr. ootama, ära ootama, jag
v-ar honom i morgon ma ootan teda homme,
v-a på svarvastust ootama, var god oeh v-a en
liten stund olge hea, oodake natuke, han
låter v-a på sig ta laseb ennast oodata, II.
refl., det är bara vad man kan v-a sig ainult
seda võiski oodata, det hade jag inte v-at mig
av honom seda ma ei oleks temast oodanud,
—an ilma a. ja pl. ootus, ootamine, intet är
som v-s tider midagi ei ole kaunim kui
ootus-aeg, hålla ngn i spänd v. kedagi
teadmatuses hoidma, —ande adj. part. ootav, oote-;
rase, gå i v. dagar last ootama, —ande —t
subst. part. ootamine, ootus. —etid ooteaeg,
—hall ootesaal, —rum ooteruum, —tuba. —sal
vt. -hall.
väpna1 I. tr. relvastama, relvadega varustama.
II. refl. relvastuma, v. sig med tålamod fig.
kannatlikkusega varustama. —d adj. part.
relvastatud, v. till tänderna hambuni
relvastatud, med v. hand relvad käes, relvastatult,
sõjariistus. —r|e —(e)n,= aj. rel vak andja,
kannupoiss.
väppling —en,—ar bot. ristik(hein), härjapea.
xvärd —en,—ar peremees, piduperemees,
võõrustaja; majaperemees, —omanik, göra upp
räkningen utan v-en fig. asja ilma peremeheta
arutama, —folk võõrustajad, pererahvas.
—inn|a [—i—] —an,—or perenaine,
majaperenaine. —inneplats perenaise-,
majaperenaise-koht. —inneskap —et perenaiseamet. —skap
—et, utöva, sköta v-et piduperemeheks olema,
külalisi vastu võtma, —växt bot.
peremees-taim.
2värd adj. väärt; vääriline, väärikas; auväärt, det
är inte mödan värt ei tasu vaeva, ei ole vaeva
väärt, det är inte värt du försöker ermaksa
katsuda, ej värt att tala om ei ole kõneväärt,
v. allt erkännande täie tunnustuse vääriline,
hon är honom inte v. ta ei ole teda väärt v.
tema vääriline, det är fara värt ön karta,
vara v. sin vikt i guld kulda väärt olema, det
är inte värt, att du kommer pole mõtet, et sa
tuled, parem ära tule. —ig adj. auväärne;
vääriline, väärikas; sobiv, —igas1 dep.
suvatsema, heaks arvama, —ighet —en,—er
väärikus; teenistusaste, hålla på sin v. oma
väärikusest lugu pidama, det är under min v. see ei
ole minu väärikusega kooskõlas, see pole
minu vääriline.
värde —t,—n väärtus; hind; tähtsus, sätta v. på
ngt midagi hindama, sätta v. på ngn kedagi
hindama, kellestki lugu pidama, falla i v.
väärtust kaotama, av ringa v. vähese tähtsu-
598
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
