Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Öö - ödem ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ödem/öl
ödem —et,= med. ödeem, turse.
ödl|a —an,—or zool. sisalik. —eart sisalikuliik.
—edjur sisalikulised. —eskinn sisalikunahk.
ödmjuk adj. alandlik; tagasihoidlik; alistuv,
tackar ö-ast südamlik tänu, Eder ö-e tjänare
årh. jumalaga! —a1 I. tr., vt. förödmjuka. II.
refl. end alandlikuna näitama; ennast
alandama. —het —en alandlikkus, —ligen adv.
alandlikult.
ödsla1 intr. raiskama, pillama, ö. inte med veden
ära raiska puid. —nde —t,—n subst. part.
raiskamine, pillamine, —re —n,= raiskaja,
pillaja.
ög|a —at,—on silm, så långt ö-at når niikaugele
kui silm ulatub, vad ö-at icke ser, det icke
hjärtat rör vanas, mida silm ei näe, seda süda
ei igatse, han fick tårar i ö-onen tal tulid
pisarad silma, med blotta ö-at palja silmaga, se
ngt med egna ö-on midagi oma silmaga
nägema, komma inför ngns ö-on kellegi silme ette
ilmuma, mellan fyra ö-on nelja silma ali,
inför allas ö-on kõige nähes, kõigi silme ees,
falla i ö-onen silma torkama ha ngt för
ö-onen midagi taotlema, göra stora ö-on
silmad pärani ajama, hämmastuma, siuta
ö-onen för ngt fig. millegi ees silmi kinni
pigistama,^ upp ö-onen för ngt sümad millegi
suhtes lahti minema, se ngt med andras ö-on
midagi teiste silmadega vaatama, skämmas
ö-onen wrs/gomasilmadpeast (välja)
häbenema, se döden i ö-onen surmale otse silma
vaatama, —na1 tr. ja intr. pealiskaudselt
lugema; silmitsema, vaatlema, ö. litet i
tidningen natuke ajalehte sirvima, ö. i en bok
raamatut silmitsema, pilku raamatusse
heitma, ö. igenom läbi lehitsema e. sirvima.
—na-sikte vt. ögonsikte.
ögon [—ån] vt. öga. —avdelning silmaosakond.
—blick —et,= silmapilk, hetk, viiv, vänta ett
ö. oota üks silmapilk, om ett ö. silmapilgu e.
hetke pärast, på ö-et silmapilkselt, otsekohe,
för ö-et sel silmapilgul e. hetkel, parajasti,/or
ett ö. silmapilguks, hetkeks, i det avgörande
ö-et otsustaval hetkel, från första ö-et
esimesest silmapilgust, —blicksbild
momentülesvõ-te. — blicklig adj. silmapilkne. — blickligen,
—blickligt adv. silmapilkselt, otsekohe,
—bryn (silma) kulm(ud). —droppar pl.
silma-tilgad, —rohi. —frans silmaripse. —fröjd,
—fägnad silmarõõm, —glob silmamuna,
—håla silmakoobas, —hår silmaripsmed.
—kast pilk, pilguheitmine, vaade, känna igen
vid första ö-et esimesel pilgul ära tundma,
—klinik [—ik] silmakliinik, —krök fam.
silmapilkselt. ^-lins silmalääts. —ljus bot.
kuninga-kübar. —lock silmalaug, —läkare silmaarst,
—mått silmamõõt, ta ö. av ngn kedagi silma-
(de)ga mõõtma, ha gott ö. (kellelgi) hea
silmamõõt olema, efter ö. silmamõõdu järgi,
—märke, ta till ö. silmas pidama, —par
silmapaar. —rullning silmapööritamine. —sikte,
förlora ur ö. silmist kaotama, laskma, ta i ö.
vaatlusele võtma, med detta i ö. seda silmas
pidades. — skenlig adj. silmanähtav, ilmne.
—skenligen adv. silmanähtavalt, ilmselt,
—spegel silmapeegel. —springa silmapilu,
—sten ka fig. silmatera, —tand silmahammas.
—tjänare silmakirjateener, silmakirjatseja,
teeskleja, —tröst bot. silmarohi, —vatten
silmavesi. —vinkel, —vrå silmanurk. —vittne
pealtnägija.
ögl|a 1. — an,—or silmus; öös, aas. 2.1 I. tr.
silmust tegema. II. refl. silmust moodustama.
—eformig adj. silmuse—, öösi—,
aasakujuli-ne.
ök —et,= veoloom.
ök|a11. tr. rohkendama, suurendama, juurde
panema, (juurde) lisama, lisandama, Ö-a priset
hinda tõstma, hinda juurde panema, cha på
lönen palka tõstma, ö-a hastigheten kiirust
suurendama, ö-ade anspråk suurenevad
nõuded, lisanõuded, ö-ning av antalet
klasser klasside arvu suurendamine. II. intr.
Suurenema, rohkenema; lisanduma, gmo i vikt
kaalult juurde võtma, vinden ö-ar tuul
tugevneb. III. refl. suurenema, rohkenema,
dagarna ö-ar sig päevad pikenevad. —as1 dep., vt.
eelm. —ning —en,—ar suurenemine;
kasvamine, juurdekasv; lisandumine.
ök|en —nen,—nar kõrb (—e), som att ropa i ö-nën
nagu hüüdmine kõrbes, ö-nens skepp fig.
kõrbelaev, kaamel, —artad adj. part.
kõrbe-taoline. —bo — n,—r kõrbeelanik. —kiknat
kõrbekliima, —landskap kõrbemaastik*
—område kõrbeala. —råtta zool.
kõrbe-hüpikhiir. —räv zool. kõrberebane. —sand
korbeliiv. —vandrare korberändur. Svinet
kõrbetuul. —växt kõrbetaim.
öknamn sõimunimi. — öknämna2 tr. sõimuniöie
andma.
ökänd adj. part. halva kuulsusega, kahtlane,
—het —en halb kuulsus.
öl —et õlu, öl på buteljer (fläsk—) pudeliõlu, öl
från fat vaadiõlu, beställa två öl kaks pudelit
õlut tellima, ljust öl hele õlu, mörkt öl tume
õlu, starköl kange õlu, det kommer (surt)
efter som Arboga öl vanas, piil tuleb pika ilu
peale, jag skall lära dig, var kung David
köpte öl vanas, küll ma näitan, kuidas Luukas
õlut teeb. —brygd õllepruulimine, —bryggare
õllepruulija, —bryggeri õlletehas, —vabrik,
—butelj õllepudel. —drickande 1. adj. part.
õlut joov. 2. —t subst. part. õllejoomine, —fat
õllevaat. —flaska õllepudel. —försäljning õl-
619
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
