Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - S - snabbgående ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
snabbgående
337
snirklad
plaaster; —gående kiir- (rongi jms.
kohta); —het kiirus; — kaffe -f
lahustuv kohv; —kurs s3 kiirkursus;
— köpsbutjk s3 selve- v.
iseteenindus-kauplus; — läsning kiirlugemine;
— seglande kiirekäiguline (laeva
kohta); —skjutande: — vapen
kiir-laskerelv; — skrift -en kiirkiri; —tänkt
kiire taibuga; — tänkthet taibukus
snabel s2 (elevandi) lont
snack s7 loba, tühi jutt; — a vi lobisema,
vestlema
snagg|a vi (juukseid) lühikeseks
lõikama, pügama; — ning lühikeseks
lõigatud juuksed, lühike soeng
snappa vi napsama, haarama; ahmima;
— el ter luft õhku ahmima; — bort
ära napsama; — upp ngt juhuslikult
millegi peale sattuma; — upp några
ord juhuslikult mõnd sõna kuulma
snaps s2 naps, pits
snar kiire; varstine; inom en — framtid
lähemas tulevikus; — till vrede
äkilise vihaga
snara 1. sl silmus, püünispael; lõks; lägga
ut snaror püüniseid välja panema;
fastna i — n silmusesse jääma, lõksu
langema; 2. vi silmusega püüdma
snar |are 1) pigem; han är — kort än
lång ta on pigem lühike kui pikk; 2)
kiiremini, varem; —äst: — möjligt
võimalikult pea; han reser med det
— e ta sõidab ära niipea kui võimalik;
jag skulle — tro att... ma arvan, et
pigemini...
snar [fager hästi kena, ilus; hon är inte
precis — ta ei ole just piltilus;
— fyndig leidlik
snark|a vi norskama; —ning
norskamine
snar I lik (üsna) sarnane; —likhet ilmne
sarnasus; —stucken kergesti solvuv;
— t [-a:-] varsti, peatselt; så — jag
kommer niipea kui ma tulen; — sagt
alla peaaegu kõik; så — som möjligt
niipea kui võimalik; —tänkt taibukas,
taiplik
snask s7 1) maiustused; 2) rõvedus,
nilbus; ~a vi 1) maiustusi sööma; — i
sig mugima, matsutades sööma; 2): —
ner ära määrima; räpaseks tegema;
— ig must, määrdunud; räpane
snatta vi näppama, varastama
snatter s7 1) prääksumine;
kaagutamine; 2) pihl. vadin, latramine,
vatra-mine
snafterj pisivargus, näppamine
snattra vi 1) prääksuma; kaagutama; 2)
pilti, vadistama, latrama, vatrama
snava vi komistama; — över ett rep
nööri otsa komistama
sned 1. adj. längus, kiivas, viltune, kõver;
kasta — a blickar på ngn kellegi peale
viltu vaatama; tavlan hänger snett pilt
on seinal viltu; 2. inv.: sitta på — viltu
olema; han har kommit på — i livet
tal on elus viltu vedanud; lägga
huvudet på — pead küljele kallutama;
— bena -n külje peale kammitud lahk
snedd|a vi 1): — över gatan põiki üle
tänava minema; 2) viltu v. kaldu
lõikama; — en inv.: på — viltu, põiki,
põigiti; ställa ett bord på — lauda
põigiti asetama; klippa till ett tyg på —
riidetükki diagonaalselt lõikama
sned I gången viltutallatud (jalatsi kohta);
— het viltuolek, kõverus; —mynt adj.
p. kõversuine; — skuren viltu v. kaldu
lõigatud; —språng s7 1) kõrvalehüpe;
2) pihl. eksisamm; —tak s7 ehit.
kaldkatus; — vinklig mat. kaldnurkne;
— vriden 1) viltuväänatud; 2) pihl.
moonutatud; — ögd adj. p. kõõrsilmne
snegla vi piiluma, vargsi vaatama;
— på ngt millelegi vargsi pilku
heitma; — varken åt högei eller
vänster pihl. enesekindel olema, teiste
arvamisega mitte arvestama
snett viltu, kaldu; gå — över gatan
põiki üle tänava minema; gå — på
skorna kingi viltu tallama; se — på
ngn kellegi peale viltu v. kõõrdi
vaatama
snibb s2 nurk; ots, tipp; siil; — ig siilu-
line, sopiline
snickar| bänk s2 höövelpink, kruupink;
— e tisler; —verkstad tisleritöökoda
snickerj 1) tisleritöö; 2) vt.
snickarverkstad; 3) tisleritööde; —arbete s6
tisleritöö
snickra vi tisleri- v. puutööd tegema;
— ett bord lauda tegema
snicksnack -et tühi loba
snid|a vi nikerdama; vestma, voolima;
-are nikerdaja; — erj 1)
nikerdamine; 2) nikerdis
snigel s2 tigu; —fart -en, —gång -en:
med — teosammul
snigla vi teosammul liikuma; — sig
fram kohale roomama
snika vi: — efter ngt midagi himustama
v. ihaldama; — sig till ngt midagi
endale ahnitsema v. kavalusega saama
sniken ahne; — het ahnus
snill|e s6 1) geenius; 2) geniaalsus;
— e|blixt s2 geniaalne idee; —rik
geniaalne
snip|a sl väike teravate otstega paat;
— ig teravaotsaline
snirk|el s2 kaunistav konks v. keerits
(kirjas); —lad 1) konksude v. keerit-
22 Rootsi-eesti sõnaraamat
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
