- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
402

(1979) [MARC] Author: Ülev Aaloe, Ilmar Mullamaa, Tiina Mullamaa, Anu Saluäär, Juhan Tuldava, Enno Turmen With: Henrik Sepamaa - Tema: Estonia, Dictionaries
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - T - turbin ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

furbin

402

tvinna

turbjn s3 turbiin; ~ driven turbiini jõul
töötav; ~ motor [-tor] s3 turbomootor
turbulens s3 füüs. turbulentsus
turjsm turism

turjst turist; ~ attraktion
vaatamisväärsus; ~buss s2 turismibuss; ~byra
turismibüroo; ~ hotell s7
turismi-hotell; ~ land turismimaa; ~säng s3
välivoodi; ~ väsen -det turism,
turismiasj andus
turk s2 türklane; ~isk adj. türgi;

~iska 1) -n türgi keel; 2) sl türklanna
turkos [-o:s, -u:s] s3 min. türkiis; ~bla

türkiissinine
turlista sl sõiduplaan
turmaljn s3 min. turmaliin
turn|é s3 turnee, ringreis; ~era 1)
ringreisil olema, ringreisi tegema; 2)
(ümber) keerama; 3) pilti, osavalt
vastama

turnyr s3 1) turnüür; 2) väljend
tur- och returbiljett s3 edasi-tagasi-pilet
tursam õnnelik, edukas
turturduva vi zool. turteltuvi
turvis adv. kordamööda
fusan utr.: för ~/ kurat võtku!; en ~
till kari pagana vahva poiss; ge ~ i
ngt millegi peale käega lööma
tusch I s2 1) muus. tušš; 2) kunst,
pintslitõmme

tusch II s3, s4 tušš; ~ teckning kunst.

sule- v. tušijoonistus
tusen num. tuhat; ~ sinom ~ tuhandeid
ja tuhandeid; inte en på ~ mitte
ühtegi tuhande hulgast; ~ tack! tuhat
tänu!; ~bladstårta sl lehttainakook;
~de 1. s6 tuhat; 2. adj. tuhandes;
~|de]del s2 tuhandik; ~faldig
tuhandekordne; ~foting zool.
sajajalgne; ~hövdad adj. p.
tuhandepealine; ~ konstnär meister iga asja peale;
~kronesedel s2, ~lapp s2
tuhande-krooniline, tuhandekroonine
paberraha; ~sköna sl bot. kirikakar; ~tal
s7 1): ett ~ sidor umbes tuhat
lehekülge; 2): på ~et üheteistkümnendal
sajandil; ~tais tuhandete viisi,
tuhandeid; ~årig tuhandeaastane
tuss s2 nutsak, tups, topp
tussa vi ässitama, hassetama, võtatama;
— hunden på ngn koera kellegi
kallale ässitama; ~ ihop üksteise kallale
ässitama

tut 1. s7 tuututamine; 2. inter j. tuut!
tuta l sl sõrmetupp

tut| a II vi tuututama; ~ ngt i öronen på
ngn pilti, kellelegi midagi kõrva
pasundama v. puhuma; ~ning
tuututamine
tutta I sl tüdrukutirts

tutta II vi: ~ på kõnek. süütama,

põlema panema
tutten inv.: hela ~ kõnek. kõik, kogu
kupatus

tuv|a sl mätas; rohututt; liten ~ välter
ofta stort lass vs. väike kivi ajab suure
koorma ümber; ~ ig mättaline, mätlik
tvang impf. vt. tvinga
tvedräkt s3 lahkheli, tüli, riid
tweed [tvi:d] -en t viid (riidesort)
tve | eggad adj. p. kaheteraline; ~ gifte s6
bigaamia, kaksikabielu; ~ hågsen
kõhklev

tveka vi kõhklema, kõhelema, ebalema,

kahevahel olema
tvekamp -en kahevõitlus
tveka |n utr. kõhklus, kahevahelolek;
med ~ kõheldes; utan ~ ilma
kõhkluseta; ~ nde kõhklev, ebalev
tvekluven adj. p. kaheharuline, kaheks
lõhestatud

tvek|lös kõhklematu; ~löst adv.
kõhklemata; ~sam kõhklev, ebakindel;
~ samhet kõhklevus, ebakindlus,
kahevahelolek
tvekönad adj. p. biol. biseksuaalne, kahe-

v. mõlemasuguline
tvenne num. van. kaks
tve | stjärt s2 zool. kõrvahark; ~ talan
utr. vasturääkivus; beslå ngn med ~
kellegi jutus vasturääkivusi avastama;
~tungad adj. p. kahekeelne; ~tydig
kahemõtteline; kahtlane,
kahtlustäratav

tvilling lar pl. kaksikud; ~bror
kaksikvend; ~par s7 kaksikutepaar;
~syskon pl. kaksikud (vend ja õde)]
~ syster s2 kaksikõde
tvina vi, ~ av, ~ bort närbuma, (ära)

närtsima; kidu(ne)ma
tving s2 tehn. klamber, riisk; ~a tvang
tvungit v. vi 1) sundima; ~ fram en
bekännelse ülestunnistust välja
pressima; ~ i ngn ngt kedagi midagi
sööma v. jooma sundima; ~ igenom
sitt förslag oma ettepanekut läbi
suruma; ~ på ngn ngt kellelegi
midagi peale sundima v. kaela
määrima; ~ till sig ngt midagi
vägivaldselt omastama; 2) lit. maha suruma,
talitsema; ~ sin vrede oma viha
talitsema; 3): ~ sig ennast sundima;
~ sig till att göra ngt end midagi
tegema sundima; ~ sig fram edasi
trügima; ~ sig på ngn end kellelegi
peale suruma, kellegi suhtes
pealetükkiv olema

tvingande sundiv, tungiv; en ~
nödvändighet tungiv vajadus
tvinna vi (kokku) põimima v. keerutama;
~ ihop trådar niite kokku keerutama

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:56:17 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1979/0402.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free