Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Omadussõna (adjektiv)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
508
§ 14. Omadussõna võrdlemine (komparatsioon).
1) Suurem osa rootsi omadussõnu moodustab keskvõrde (komparatiivi) sufiksi -are
ja ülivõrde (superlatiivi) sufiksi -äst abil:
varm ’soe’ varmare ’soojem’ varmast ’kõige soojem’
ny ’uus’ nyare ’uuem’ nyast ’kõige uuem, uusim’
Märkus. Kui omadussõna algvõrde lõpus on -ei, -en või -er, langeb
komparee-rimisel -e- välja:
ädel ’õilis’ ädlare ’õilsam’ ädlast ’kõige õilsam’,
trogen ’ustav’ trognare ’ustavam’ trognast ’kõige ustavam’
vacker ’ilus’ vackrare ’ilusam’ vackrast ’kõige ilusam’
2) Mõned omadussõnad moodustavad keskvõrde sufiksiga -re ja ülivõrde sufiksiga
-st, kusjuures võib esineda metafoonia (umlaut) (o > ö, u > y, å > ä):
grov ’jäme’ grövre ’jämedam’ grövst ’kõige jämedam’
stor ’suur’ större ’suurem’ störst ’kõige suurem’
ung ’noor’ yngre ’noorem’ yngst ’kõige noorem’
tung ’raske’ tyngre ’raskem’ tyngst ’kõige raskem’
lång ’pikk’ längre ’pikem’ längst ’kõige pikem’
trång ’kitsas’ trängre ’kitsam’ trängst ’kõige kitsam’
låg ’madal’ lägre ’madalam’ lägst ’kõige madalam’
få ’vähesed’ färre ’vähem’ (puudub)
små ’väike(sed)’ smärre ’väiksem(ad)’ (puudub)
3) Järgmisi omadussõnu kompareeritakse ebareeglipäraselt:
god ’hea’ bättre ’parem’ bäst ’kõige parem’
bra ’hea’ bättre ’parem’ bäst ’kõige parem’
dålig ’halb’ sämre ’halvem’ sämst ’kõige halvem’
ond ’paha, halb’ värre ’pahem, halvem’ värst ’kõige pahem,
’kõige halvem’
gammal ’vana’ äldre ’vanem’ äldst ’kõige vanem’
nära ’lähedane’ närmare ’lähedasem’ närmast ’kõige lähedasem’
mycken ’palju’ mera ’enam’ mest ’kõige enam’
mången (många) flera ’rohkem’ flest ’kõige rohkem’
’palju(d)’
4) Omadussõnu lõppudega -ad, -e ja -isk kompareeritakse abisõnade mera ’enam’
ja mest ’kõige enam’ abil:
begåvad ’andekas’ mera begåvad ’andekam’ mest begåvad ’kõige
andekam’
öde ’tühi, paljas’ mera öde ’tühjem, paljam’ mest öde ’kõige tühjem,
kõige paljam’
praktisk ’praktiline’ mera praktisk ’praktilisem’ mest praktisk ’kõige
praktilisem’
§ 15. Omadussõna kasutamine kesk- ja ülivõrdes.
Keskvõrdes omadussõna ei muutu, s. t. ta jääb samaks
määramata/määratud vormis, utrumis/neutrumis ja ainsuses/mitmuses:
en vackrare flicka — den vackrare flickan ’ilusam tüdruk’
ett vackrare barn — det vackrare barnet ’ilusam laps’
vackrare flickor — de vackrare flickorna ’ilusamad tüdrukud’
Ülivõrdes võib omadussõnal olla määramata (lühike) või määratud (pikk)
vorm. Määramata vorm, mida saab kasutada ainult öeldistäitena, on lõputa ning jääb
muutumatuks utrumis/neutrumis ja ainsuses/mitmuses:
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
