Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lühike rootsi keele grammatika - Morfoloogia - Tegusõna (verb)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
522
(II) ’end hästi tundma’, tyckas (III) ’näima, paistma’, brås (IV) ’sarnanema’, finnas
(ebareeglipärane verb) ’leiduma’ ajavormid:
preesens: jag (du, han jne.) andas, trivs, tycks, brås, finn(e)s
imperfekt: " andades, trivdes, tycktes, bråddes, fanns
perfekt: " har andats, trivts, tyckts, bråfts, funnits
pluskvamperfekt: " hade andats, trivts, tyckts, bråfts, funnits
futuurum: " skall andas, trivas, tyckas, brås, finnas
Ainult üksikutel depoonensitel on I partitsiip, kuid s-lõputa:
åldras ’vananema’ — en åldrande man ’vananev mees’.
II partitsiip esineb samuti harva ja on s-lõputa:
lyckas ’õnnestuma’ — en lyckad fest ’õnnestunud pidu’.
Depoonensitest ei saa moodustada passiivi. Imperatiiv esineb ainult mõnel
depoonensil: andas djuptl ’hinga(ke) sügavalt!’
§ 37. Enesekohane tegusõna (refleksiiv).
Enesekohasteks ehk refleksiivseteks nimetatakse tegusõnu, mida saab kasutada
koos enesekohase asesõnaga (vt. § 20). Need tegusõnad jagunevad kahte rühma:
1) püsivad enesekohased tegusõnad, mis esinevad ainult koos enesekohase
asesõnaga, näit.: förälska sig ’armuma’, för|vra sig ’ägestuma’, missta|ga) sig ’eksima’,
befinna sig ’asuma, asetsema’;
2) juhuslikud enesekohased tegusõnad, mida kasutatakse ka ilma enesekohase
asesõnata, näit. tvätta sig ’end pesema’ (vrd. tvätta ’pesema’), känna sig ’end tundma’,
förbereda sig ’ette valmistuma’.
Mõnel enesekohasel tegusõnal on samatähenduslik paralleelvorm — depoonens:
samla sig = samlas ’kogunema’.
§ 38. Umbisikuline tegusõna (impersonaalne verb).
Rootsi keeles leidub tegusõnu, mida saab kasutada ainult umbisikuliselt. Nende
tegusõnade formaalse subjektina esineb asesõna det, mis jääb eesti keelde tõlkimata.
Sellised tegusõnad väljendavad peamiselt ilmastikunähtusi: det regnar ’sajab’; det
mörknar ’läheb pimedaks’; det stormar ’tormab, on torm’; det knackar på dörren
’uksele koputatakse’.
Umbisikuliselt kasutatakse sageli depoonenseid: det finns ’leidub, on olemas’; det
tycks ’tundub’.
§ 39. Liittegusõnad.
Liittegusõnad koosnevad põhitegusõnast ja liitosisest. Liitosisteks võivad olla:
a) eessõnad või määrsõnad:an, av, in jt.:
ankomma ’saabuma’ (an -f komma ’tulema’);
inträda ’sisse astuma’ (in -f- träda ’astuma’).
Liitosisena kasutatav eessõna või määrsõna on sageli oma algse tähenduse
kaotanud:
tnlräffa ’toimuma, juhtuma’ (vrd. in ’sisse’).
b) omadussõnad või nimisõnad:
rödmåla ’punaseks värvima’ (röd ’punane’ + måla ’värvima’);
hushålla ’maja pidama, majapidamist juhtima’ (hus ’maja’ — hålla hoidma,
pidama’).
Liittegusõnad jaotatakse kahte suurde rühma:
1) püsivad ehk lahutamatud liitverbid, mille liitosist (eesliidet) ei saa üheski
muutevormis põhiverbist eraldada;
2) vabad ehk lahutatavad liitverbid.
Püsivate liitverbide eesosisteks on:
a) prefiksid be-, ent-, er-, före-, miss-, o-, und-, å- jt.;
b) omadussõnad või nimisõnad: godkänna ’heaks kiitma’, rådfråga ’nõu küsima’ jt.;
c) harva eessõnad või määrsõnad, näit.: frambringa ’esitama, esile tooma’,
undersöka ’uurima’, utmana ’välja kutsuma’, övertala ’keelitama, auku pähe rääkima’,
översätta ’tõlkima’.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
