Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
12
c) koha-, isiku- ja rahvanimesid, kui neid ei seota
kindla geograafilise või riikliku üksusega või teatava isikuga,
s. o. kui neid käsitatakse üldnimedeks või
omadus-sõnuks: eesti keel (vrd. Eesti keel = Eestimaa keel võib
ka mitte-eesti keel olla; vrd. ka Vigala murre = Vigala
kihelkonna murre), eesti rahvas (vrd. Eesti rahvad = Eestis
esinevad rahvad), Soome kultuur [= soomlastele omane
kultuur], maad on viis riia vakamaad (seda pinnamõõtu ei
tarvitata ainult Riias), Eesti rootsi elanikud [= rootsi
rahvusest elanikud Eestis], poisid tundsid end väikeste
napo-leoonidena (kuulsa maadevallutaja Napoleoni nime järgi),
metseen (roomlase Maecenas’e nime järgi), brauning
(Brow-ning’i leiutatud püstol), diiselmootor (saksa inseneri Diesel’i
leiutatud), galvaani vool (’itaalia füüsiku Galvani
avastatud), gregooriuse kalender (paavst Gregorius XIII nime
järgi), šveitsi juust, tallinna kilud, Viini toolid jne.
Märkus 2. Kui pärisnimi koosneb mitmest sõnast,
siis kirjutatakse selles iga sõna (peale kaas- ja sidesõnade)
suure algustähega: Akadeemiline Emakeele Selts,
Lõuna-Aafrika, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi
Rahvakomissaride Nõukogu, Moskva Kunstnike Liit, Tartu Riiklik
Kunsti~instituut jne. Vrd. aga: „Vanemuise" Selts (seltsi nimi
on ainult „Vanemuine", mitte „Vanemuise Selts"; sõna selts
ei ole siin pärisnimi), nädalaleht „Sirp ja Vasar" (sõna
nädalaleht ei kuulu pärisnime hulka), aurik „Kungla", Tartu
linn (pärisnimeks on ainult Tartu), Ülikooli tänav, Volga jõgi
jne.; ka ajalooliste sündmuste nimetustes suure algustähega
pärisnimeline osa, üldnimeline aga {sõda, lahing, rahu jms.),
kui see on lahus, väikesega: Seitsmeaastane Sõda jt. —
Raamatute, seaduste, määruste ja kirjutiste
pealkirjadel kirjutatakse suure algustähega ainult esimene
sõna, näit.: ,,Külmale maale" (Ed. Vilde romaan), ,,Eesti
Õigekeelsussõnaraamat", „Uusi Siht jooni põllumajanduses"
(ajalehe juhtkirja pealkiri) jne.
k, t, p sõna algul.
Sõna algul kirjutatakse eesti omis sõnus ja vanemais
ning rahvapäraseis laensõnus ainult p, t, k, mitte b, d, g;
kana, pind, tont, pagas, piibel, kummi, pataljon, taanlane,
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
