Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
13
kreeklane jne. Üksnes uuemal ajal laenatud, mitte veel
rahvaomaseks muutunud võõrsõnus (vrd. nende kohta
lähemalt lk. 16) võib b, d, g sel puhul esineda: botaanika,
büroo, draama, daam, gümnaasium, geenius jne.
k, t, p helitute häälikute kõrval.
Helitute häälikute märkide b, p, d, t, g, k, s, h kõrval
võidakse tarvitada ainult p, t, k-d, mitte b, d, g-d: kapsas
(5 on helitu; vrd. habras, kus b on a ja r kõrval), seista
(vrd. laulda), kaitsku (vrd. naergu), otsad (vrd. odrad),
kärbeste (vrd. akende), lahkuma, sõtkub jne.; see reegel on
maksev ka liite -gi kohta, mis eelnimetatud häälikute järel
kirjutatakse k-ga: raudki (d on helitu; vrd. laulgi), meeski
(vrd. seengi), kohtki (vrd. torngi), kuubki (vrd. kuurgi),
hoogki (vrd. hoovgi) jne.
Erandina esineb b, d, g helitute kõrval siis, kui see
b, d, g on tarvitusel ka mõne muu hääliku kõrval samas
kohas sama sõna teistes kujudes, näit.: hoidku (vrd.
hoidma; aga: kartku, vrd. kartma), hoidsin, andsin, umbsed
(vrd. umbne; aga: vaiksed, vrd. vaikne), vendki (vrd. vend),
laudki, raudsed, jõudsasti (sõnast ]õudus; vrd. aga: hõlpsasti,
sõnast hõlpus), püüdke jne.; samuti liitsõnus: laudsein
(vrd. laud), kingsepp, kuldsõrmus, haudkamber, kardpael,
raudtee, laudbarrikaad jne. — Erandiks on ka võõrsõnad
(vrd. lk. 16), kus b, d, g võib esineda helitute häälikute
kõrval, nagu on nendes keeltes, kust need võõrsõnad meile
laenatud, näit.: abt (b t kõrval), substants (b s kõrval),
absurd, observatoorium, anekdoot jne.
Häälikute ühe- ja kahekordne märkimine (välja arvatud
b, d, g).
Kõik häälikud — välja arvatud b, d, g — kirjutatakse
ühekordse tähega, kui nad on lühikesed, ja kahekordse
tähega, kui nad on pikad. Näiteid lühikeste häälikute
kohta: kana, maja, asi, rahu, kõnelemine, tänaval jne.;
pikkade vokaalide kohta: maa, tee, tuul, piit, roomama,
keerutab jne.; pikkade konsonantide kohta: kull,
linn, venna, ammuma, lilli, kassid, majja, kivvi, kehha,
karussell jne.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
