Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
22
kukirjutatult tähendab midagi muud kui lahkukirjutatult isa
maa (= isa päralt olev maa), suurtükk {= kahur) ei ole
sama mis suur tükk, ülepea ( = üldse) ei ole sama mis üle pea,
kahevahel (= kõhklemas) ei ole sama mis kahe vahel jne.
Käändsõnade kokkukirjutamine.
Kui liitsõna ühendosadeks, s. o. liitsõnaks ühendatud
sõnadeks, on käändsõnad (välja arvatud arvsõnad ja
pärisnimed, vt. lk. 24), siis tuleb silmas pidada järgmisi
juhtnööre:
1) Kui esimeseks ühendosaks on nimisõna ainsuse
nimetavas käändes või konsonantlõpuline sõnatüvi, siis
kirjutatakse ühendosad kokku igal juhtumil: piltilus, kuldkell,
naisarst (nais- on sõnatüvi), sarvloom, kirjutuslaud jne.
2) Kui esimeseks ühendosaks on nimisõna ainsuse
omastavas käändes, siis kirjutatakse ühendosad kokku, kui see
nimisõna vastab küsimusele: missugune?, ja lahkü —, kui
ta vastab küsimusele: kelle? mille?; näit.: vallamaja
(missugune maja? — kus valla täitevkomitee asub) — valla maja (kelle
maia? — valla oma), tondijutt (missugune jutt? — jutt
tontidest) — tondi jutt (kelle jutt? — mida jutustab tont),
karujõud (missugune jõud? — jõud nagu karul, näit. mõnel
mehel öeldakse olevat karujõud) — karu jõud (kelle jõud?
— karul olev jõud, s. o. ainult sellele loomale kuuluv jõud,
keda nimetatakse karuks), isamaa (missugune maa? — isade
päralt olnud maa, kodumaa.) — isa maa (’kelle maa? — isa
omanduses olev maa), kirikutornid (missugused tornid? —
kirikuile kuuluvad tornid) — kiriku tornid (mille tornid? —
ühe kiriku tornid) — kirikute tornid (mille tornid? — mitme
kiriku tornid) jne.
Märkus. Sagedasti tuleb ühendosad kokku kirjutada
ka siis, kui esimene ühendosa tähendab olendit või asja,
kellele või millele viimase ühendosa tegevus on sihitud, näit.:
vennaarmastus (armastatakse venda, ligimest), tondijutt
(jutustatakse tondist), ebajumalakummardus (’kummardatakse
ebajumalat) jne., ja lahku kirjutada siis, kui esiosa tähendab
olendit või asja, kes või mis on viimase ühendosa tegevuse
tegijaks, näit.: venna armastus (vend armastab), tondi jutt
(tont jutustab), ebajumala kummardus (ebajumal
kummardub!) jne. Alati ei ole aga see reegel maksev:
mõõduandvaks jääb ikkagi, kas esimene ühendosa vastab küsimusele:
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
