Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
21
Eesti sõnade silbitamine ja poolitamine.
Kirjas tuleb sõna silpidesse jaotada järgmiselt:
1) konsonant vokaalide vahel kuulub järgmisse silpi:
ra-da, e-la, ko-du-ta, ha-ka-ta, kõ-ne-le-mi-ne jne.;
2) kui vokaalide vahel on kaks või enam
konso-nantmärki, siis loetakse järgmisse silpi viimane neist:
an~nab, kal-lis, uk~sest, miirt-sub, kolks-ti, vilk-sa-ma jne.;
3) kui mitu täishäälikut on kõrvu, siis kuuluvad
nad eri silpidesse, ainult ühe
hingamistõuke-ga hääldatavat kaksiktäishäälikut, ’s. o. diftongi, ega
pikka vokaali ei saa poolitada: tuu-a (uu on
pikk vokaal), po~eet, miiü-ak-se, lau~a (au on diftong),
lei~ame, äi-u-ta-ma jne.;
4) liitsõnus jäävad üksikud liit-osad eri
silpidesse: klaas-õrn, latt-aed, vask-uss, liit-o-sa, jõe-äär-ne,
päris~o~ri jne.
Sõnade poolitami sel. s. o. siinide ülekandmisel ühelt
realt teisele, ei tohi rea otsa iätta ühe tähel ist siini (näit.
sõnal e~lu ei tohi iätta e-d esimesele reale, sanrnti sõnal kau-a
a~d üle kanda`). Sõna keskel olev ühetäheline silD on
soovitav sel puhul liita eelmise sõnaosaga (näit. sõna
lai~ali tuleks poolitada: laia~li).
Võõrsõnade silbitamine.
Võõrsõnu silbitatakse nagu eesti omi sõnu. Näit.:
eksemp~lar, de-monst-ree-ri-ma, re-vo-lut-si-oon, in~fekt~si~oon,
ar-til-lee-ri-a jne. Liitvõõrsõnu ja prefiksitega võõrsõnu
võidakse silbitada ka lähtekeele liit-osade kohaselt. Seega on
võimalik silbitada niihästi dep~ressioon kui ka de~pressioon,
geog~raafia kui ka geo~graafia, kuu~rort kui ka kuur~ort,
programm kui ka pro~gramm, aerod-room kui ka aero-droom,
a~norgaaniline kui ka an~orgaaniline jne.
Sõnade kokkukirjutamise üldjuhis.
Kui kõrvutiolevad sõnad on omavahel ühendatud niiviisi,
et nad kokku moodustavad omaette tähendusüksuse,
s. o. kui neil kokkuliidetult on niisugune tähendus, mida
neil üksiseisvalt kõrvuti esinedes ei ole, siis tuleb nad
kirjutada kokku. Näit. liitsõna isamaa (= kodumaa) kok-
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
