Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lydia Koidula
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Lydia Koidula,
Meie ei pruugi küll kellegi ukse peale koputades
küsida ! Kas tohime sisse tulla ? Sest armas külaline
on ammugi juba majas tuttaw ja kes teda sealt tahaks
wälja tõsta, sellel peaksid üleinimlised käed olema
ja — ega needki seda ei jaksa, sest kes kord meie
waimukambris seisab, see ei saa isegi enam sealt
wälja, weel wähem wõiksid üleinimlised jõud teda
sealt kaotada. Uinugu armsa lauliku keha küll muru
all, aga tema laulu waim lehwib nüüd ja seni, kui
meie end tunneme, igas wastuwõtjas südames ja ärga
nud Eesti majas. Selles, mida meie luuletaja
Kreutzwaldi juures kiitsime ja Jannseni juures tähendasime,
ei olnud seda mitte, mis Koidula lauludest meile wastu
kõlab; see on ühe Koidula oma enese sõna sisse
mahutatud : „Tõsta pead, mu õiekene. Koit on saanud
isandaks," see on : Ärka, prii Eesti rahwas !
L. Koidulale oli see õnn osaks saanud, et ta oma
tööd maa peal juba näha wõis, kuna teised laulikud
taewast selle peale maha waatawad. See on ehk küll
arusaamata sõna, mis meie siin ütlesime, sellepärast
wõlgneme lugejatele tema seletuse, millega meie ka ei
ihnusta. Koidula lauluaeg oli tema wanemate
päe-wade sees juba mööda, ehk teise sõnaga üteldud, see
Koidula, kes Eesti rahwale oma ilulaulud pakkunud,
ei olnud wiimsel ajal enam niisuguseid edasi pakkumas,
ja seda on aeg tõeks tunnistanud. Koidula lauluaeg
oli tema neitsipõlw, ning kui meie tema laulusid
õige nimega tahame nimetada, siis paneme neile nime
..neitsilaulud". Tema neitsipõlwes on nad sündinud
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
