Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Lydia Koidula
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
4T
ning lauluneitsiks saawad nad ka jääma ; niisama
puhas on nende sisu, kui neitsi puhas, rõõmus, kurb
ehk igatsew süda on. Sest saadik, kui Koidula mehele
läks, on tema luuletamise jaanipäew mööda. Mõned
sünnitused, mis sest saadik on ilmunud, ei saa ammugi
nende wastu, mis tema neiusüda sünnitas. Mitmes
laulus on tema Eesti lõhede üle kaebanud ning
tunnistanud, et need tema luulelusti tuule kannud ;
aga sellega ei ole meie sugugi ühes arwamises. Meie
arwame, et lauliku enese elupõlw oli selle waikimise
toonud. Mureta neiust sai noorik ja majaema ; elu
astus oma mitmekülgsete nõudmistega perenaise ette
ning see armastus Eestimaa wastu ja see hõiskaw rõõm,
ta õige lein, mis teda neiuna laulma kihutasid,
jaotasid end nüüd abikaasa, laste ja maja elu peale
ära. Kui kolm osa ühest terwest ära wõetakse, siis
ei ole tähtsus enam wiimse weerandi sees. Armastus
abielus ei taha mitte iga kord lauludes rahwa ette
minna, iseäranis weel siis, kui ta tõsine ja rohke on ;
— kes rikas on, see ei räägi omast rikkusest mitte
hea meelega ilma ees. Muidu oleks see ju ülekohus
olema, kui keegi sellepärast ei laula, et tema
sugu-rahwa seas lõhed on ; kui sel korral ka rõõmulaul
waikib, aga silmapisarad saawad ometi lauluks.
Laulik on just maailma wiha ja waenu lepitama saadetud.
Onnis Kreutzwald laulab :
«Kellel taewas kallist kinki,
Lausa Iauluannet annud,
Mõisterikkust pähä pannud ;
Seda istutagem pinki
Pajataja laua taha,
Et ta laulu lahutelles,
Oilmekesi otsutelles,
Lepitaks maailma paha."
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
