Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Friedrich Karl Johann Kuhlbars - Kalewite kalmul (Ära tõtta tuppa lauale) - Wõõral maal (Mu sõprade hooned)
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
Oue õlal paisub torupill,
Nurme nõlwal nutab oru lill.
Ööpik hõiskab õitswal lehepuul,
Kalj u kaarel kõlab mehe huul,
Meri mängib mättal liiwaga,
Öö sind puutub pehme tiiwaga.
Wete wahust wälja weerewad,
Taewa tuule üles keerawad
Wana aja wahwad wõitlejad.
Maa ja mere suured sõitlejad.
Hobu, ilmunud kord iluga.
Kaetud oma aja wiluga,
Elustud nüüd waimu wägedest.
Hirnub üles hiiu mägedest
Sulewid ja ausad Alewid,
Olewid ja kanged Kalewid
Pilwe pinnal pidu peawad,
Wägipulka wahwast weawad
Wõitlejad, kel pole nime weel,
Tõuswad Taara tuppa ime teel,
Astwad alla päewa piireni,
Kestwad koidu kullakiireni.
Koit toob koju, mis meil peidetud,
Unustuse urka heidetud :
Muistse päewe kalmu kalju peal
Kõlab waimu wäe walju hääl.
Wõõral maal.
Mu sõprade hooned seal kinkude peal,
Ja isamaa wäljade laulude hääl,
Mu isamaa nõmmed ja õitsewad puud,
Kui teid aga leiaks, ei nõuaks ma muud
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
