Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Otto Münther - Üksinda
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ÜKSINDA
Paksud sinakasmustad pilved sõudsid suure kiiruga taeva
allj nad kärisesid üksteisest lahti ja jätsid tumesiniseid
sakiliste äärtega sügavusi endi vahele, mis kui kõige selgema
veega mägestikujärved silma paistsid. Siis kuhjasid nad
endid üksteise peale ja nõnda paksult, nagu ähvardaksid nad
alla langeda ja tervet elutsevat loodust põrmuks rusuda ja
enda alla matta. Salalik vaikus valitses terves ümbruses ja
õhk oli raske kui tina. Ta nagu tundis hirmu seda koledat
loo-dusmängu nähes, mis algamas oli. Äkitselt plahvatas taeva
all pilvedes sakiline tulejuga, mis silmi pimestama sundis, ja
selle järel raksatas kõu niisuguse mürinaga, nagu oleksid
Scijad hiiglakaljurahnud kõrgelt mägede harjadelt lahti
käristatud ja koleda jõuga kuristikkudesse heidetud. Selle järel
käis tuuleiil ja vihmavaling ja see segunes kokku üheks
mölluks, nõnda kui oleks taevas ja maa teineteise ümbert kinni
haaranud ja oma koledat mängu alanud. Selle
elementide-mässu sekka kajas kordkorralt vali raksatus, mis
kõrvulukustavate kärgatustega algas ja ikka kaugemale ja
kaugemale minnes vaiksemaks jäi. Veel kajasid siit ja sealt
tumedad mürinad, nagu sureva hiigeleluka viimased
hingetõmbed.
Seda koledat loodusvägede mässamist vaadeldes tundsin
ma salahirmu südames, aga ma armastasin nende mängu
vaadata. Ma teadsin, et äikese järel päike paistma hakkab ja uut
elu ja liikumist elule äratab ja neid haavu parandab, mis
hävitus sünnitab ...
See oli siis... Mind huvitas loodusvägede mässamine,
rõõmustas päike, kevade-õhk ja mu noorus ...
45
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
