Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Tähtsamad õigekirjutuslikud juhised
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
27
aga: igale poole, igal pool, igalt poolt, teisele poole, teisel
pool, teiselt poolt, metsa poole, metsa poolt jne. — Alati
kokku tuleb kirjutada sõna teinepool tähenduses ’teisel pool’,
näit. lauses: poisid olid alles teinepool jõge, sest
lahuskirju-tatuna oleks tal teine tähendus, vrd. näit.: teine pool jõge
(= jõe teine pool) oli vaenlaste käes.
Sidekriipsu tarvitamine sõnade kokkukirjutamisel.
Pikemais liitsõnus, mil on rohkem kui kaks liitosa,
samuti ka lühemais sõnus, kui seda hõlpsa loetavuse,
selguse pärast peetakse tarvilikuks (see oleneb
keeletarvitaja isiklikust äranägemisest), võidakse osa liitosi
teistest eraldada sidekriipsuga: rahvavalgustus-ajajärk,
õigekeelsussõnaraamat, munavalge-ollus, kooste-osis, jää-äärne,
pakk-kast, kohtu-uurija, valg-ivake jne.
Peale eeltoodud üldjuhise tuleb meeles pidada veel
järgmised üksikjuhtumid; sidekriipsu tarvitatakse:
1) kui viimase ühendosa juurde kuulub mitu iseseisvat
eelnevat liitosa või ümberpöördult; sidekriips asetseb sel
puhul eraldatud liitosa küljes: maa- ja linnainimesed,
tööta-mistingimused ja -võimalused, kaubandus- ja
tööstuspoliitika, haridus- ja sotsiaalolud, viie- ja kiimnerublased rahad
jne.;
2) kui liitosade hulgas on pärisnimesid: Põhja-Ameerika,
Lõuna-Eesti, Kuusiku-nimeline, Jannseni-aegne,
Liiva-Hannus (= Surm), Tartu-poolne jne.; samuti eraldatakse
sidekriipsuga ka muud pärisnimetaolised sõnad või märgid:
T-kujuline raud, r-täht, poiss-sõna, 10-arv, 6-meheline
salk jne.
Märkus. Ka järgnevail ja nendetaolisil sõnaühendeil
eraldatakse ühendosad üksteisest sidekriipsuga: elu~olu,
luud-kondid, öö~päev, kimp sjAd-kompsud, neli~viis korda,
vene–eesti sõnaraamat, pilkav-naerune, ajaloolis-filosoofiline,
marksismi~leninismi alused, edasi-tagasi, kilks-kõlks, risti-rästi
jne. — Samuti: päev~päevalt, aasta~aastalt, löök-löögilt,
järk–järgult jne.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
