Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
JUHENDID SÕNARAAMATU TARVITAMISEKS
Eestikeelsed märksõnad antakse alfabeetilises järjekorras. Märksõnad ja nende
juurde kuuluv sõnastikuline eestikeelne ainestik trükitakse poolpaksus kirjas.
Sulgudes seisvad eestikeelsed sõnaseletused ja eestikeelse teksti saksakeelsed
vasted antakse tavalises kirjas. Lühendid (peale käänete nimetuste ja abiver*
bide) tuuakse kaldkirjas.
Asendusmärk (~) poolpaksus kirjas tähistab märksõna kordamist
muutumatul kujul, olgu siis märksõna väljendatud kas ühe sõnaga või
kahest sõnast koosneva ühendiga, nagu see esineb mitmesuguste verbaalühendite
puhul: soe: ~ toit (loe` soe toit); mossi: ~ jääma (loe: mossi jääma); ära: ~
räägi (loe: ära räägi); ära elama: oma aega ~ (loe: oma aega ära elama).
Märksõna esindab sõna tervikuna kõigis ta grammatilistes vormides.
Seepärast antakse nimisõna, omadussõna, asesõna ja arvsõna nimetavas käändes,
tegusõna antakse ma tegevusnime kujul, mida nimetatakse sõna algvormiks,
näit.: maa, must, mina, üks, minema. Nende sõnade muutevorme tuleb otsida
nende algvormi alt, kuid ühendite puhul vahel ka ühendi teise komponendi alt.
Nii tuleb käändeiisi vorme maad, maal, maale, maalt, maas, maani jt. kui ka
ühendeid maad kuulama, maas lamama, maani maha põlema jt. otsida
märksõna maa alt. Ühendeid ühe hoobiga, ühel häälel ja ühest suust tuleb vaadata
märksõna üks alt kui ka märksõnade hoop, hääl ja suu alt. Muutevormi läheb ja
lauset kuidas sul läheb? tuleb otsida märksõna minema alt.
Algvormis ei anta märksõnu, mille muutevorm on eraldunud vastava sõna
üldisest muutevormide paradigmast ja mis nüüd esinevad muutumatul kujul ühes
või mõnes üksikus vormis, sageli mingi fraseoloogilise ühendi koosseisus, need
antakse märksõnadena nende kivinenud vormis: plehku: ~ pistma; pikale: ~
venima. Samuti antakse kohakäändelised kivinenud vormid eri märksõnadena:
kokku, koos, koost; kohale, kohal, kohalt; kõrvale, kõrval, kõrvalt; seejuures
enamasti märgitakse ära sõna või sõnad, millega nad kõige sagedamini seostuvad:
marjule: ~ minema, marjul: ~ käima, marjult: tulema, kortsu: ~ minema,
kortsus: ~ olema.
Kui ümarsulgudesse on asetatud mingi märksõnasse kuuluv osa, siis
tähendab see, et vastavaid vorme võib tarvitada paralleelselt, nii sulgudes antud
tähtedega kui ka ilma nendeta: emake(ne) (loe: emakene ehk emake),
trans-Dort(eer)ima (loe: transporteerima ehk transportima). .
Mitmesugused verbaaluhendid antakse parema ülevaatlikkuse ja kergema
ülesleidmise pärast eri märksõnadena vaatamata sellele, kas nad mõisteliselt voi
süntaktiliselt moodustavad tervikulise fraseoloogilise ühendi (nagu näiteks
ühendverbid) või kujutavad endast kahe täistähendusliku sõna süntaktiliselt
vaba ühendit. Nii antakse eri märksõnadena: kõrvale hiilima, kõrvale hoiduma,
kõrvale hüppama jt. (kokku 20 ühendit), ära ajama, ära andma, ära arvama jt.
(kokku üle 180 ühendi). Verbaalühendid antakse teise koostisosa järgi
jär-jestatult, kusjuures neile järgnevad alfabeetilises järjestuses liitsõnad, mis on
moodustatud verbaalühendi esimese koostisosaga.
Kogu vormistikult ühtivad, kuid erineva päritolu ja tähendusega
homonüümid antakse eri märksõnadena ja tähistatakse rooma numbritega
poolpaksus kirjas, kusjuures nende tähenduslik erinevus tõstetakse esile
mitmesuguste ümarsulgudes antud eestikeelsete sõnaseletustega või (verbide puhul)
sihitise märkimisega või aga kaldkirjas antud stilistiliste märgenditega: paik I
(koht), paik II (lapp rõival, kingal jne.); parkima I (nahka), parkima II
(sõidukit).
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
