Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
8
Kogu vormistikult mitteühtivaid erineva etümoloogia ja tähendusega sõnu ei
käsitleta «Õigekeelsuse sõnaraamatu* eeskujul homonüümidena. Algvoimis
kokkulangevate eritüveliste käändsõnade eraldamiseks mainitakse käändsõnalise
märksõna järele nurksulgudes tavalises kirjas ainsuse omastava vorm loom
[looma",, loom loomu]; kus võimalik, tõstetakse nende tähenduslik erinevus lisaks
esile ümarsulgudes antud sõnaseletustega või kaldkirjas trükitud stilistiliste
märgenditega: köide !köiteJ (raamatul), köide ’’köit me" gramm, (koopula) /loe:
grammatika (koopula)/; tulp tulba] (post), tulp tulbi] bot. /loe: botaanika, siin
lille nimetus/. Mõne verbi puhul antakse nurksulgudes mingi märksõnu
eristav vorrn koos sõnaseletustega või sih’tive märkimisega: pidama [lihtminevik
pidin] (sunnitud olema), pidama [lihtminevik pidasin] 1) (hoidma); 2)
(pühitsema); laadima [laadin] (veokit, kaupa jne.), laadima ^laen’J (relva,
elektripata-reid).
Ainult algvormis ühtiva, kuid eri sõnaliiki kuuluva’~kahe või enam märksõna
puhul osutatakse nende sõnaliiki kuuluvusele lahe lahkme] subst (loe:
substantiiv), lahe [laheda] adj. (loe: adjektiiv); viis [viie] num. (loe: numeraal), viis
[viisi] subst. Sõnaliikide ladinakeelsed lühendid ja nende tähendused leiduvad
lühendite nimestikus.
Kui üks ja sama märksõna kuulub mitmesse sõnaliiki ja seega on tegemist
nn. grammatiliste homonüümidega, märgitakse sõnaliik
pootaak-sus kirjas trükitud ja punktiga varustatud araabia numbriga: vale 1. subst.}
2. adj.; vaid 1. adv. (ainult); 2. kunj. (aga), haige 1. adj.\ 2. subst.
Vahel märgitakse sõnaliik ka vormilt lähedalt sarnaste, aga tähenduselt
lahkuminevate sõnade erinevtise eredamaks esiletõstmiseks: ütlemata määraadv,
fitlematu adj.
Mäiksõnadena ei anta üldreeglina: a) teonime, kui selle saksakeelne
vaste on kesksoost ja langeb ühte verbi infinitiiviga, nii antakse küll naerina
lachen, kuid ei anta naermine das Lachen, küll aga antakse teonimi, kui ta
vasted kas täielikult või osaliselt erinevad infinitiivi vastetest, olles kas rnees või
naissoost ja omades erineval vormi kordama wiederholen kordamine die
Wiederholung-, kõrvutama (võrdlema) vergleichen kõrvutamine das Vergleichen, der
Vergleich die Vergleichung; b) määrsõna, kui ta voimilt ja tähenduselt
ühtib vastava omadussõnaga; nii antakse küli magus siiß, kuid ei anta
magusasti süß, küll aga antakse eri märksõnana mäarsõna, mille saksakeelsed
vasted osaliseltki erinevad vastava omadussõna vastetest.
Keelenimetuste puhul osutatakse märksõnale eesti keel, mille all on toodud
teisi eestikeelseid ühendeid ja nende saksakeelseid vasteid, millede taoliselt saab
käesolevast keelenimetust tähistavast märksõnast moodustada teisi analo< giltsi
eestikeelseid ühendeid ja nende saksakeelseid vasteid: poola polnisch; keel
das Polnisch, das Polnische, die polnische Sprache; vt. ka eesti keel. Märksõna
eesti keel alt selgub, et on võimalik veel moodustada poola keele tund die
Polnischstunde; poola keele õpetaja der Polnischlehrer jm.
Eestikeelsete märksõnade saksakeelsete vastete suhtes tuleks
mainida järgmist.
Saksakeelsete nimisõnade puhul märgitakse nende sugu ja teiste
käänete moodustamiseks vajalikud põhikäänded.
Nimisõna sugu tähistatakse määrava artikliga ainsuse nominatiivis esineva
nimisõna ees` der Mann, die Frau, das Kind.
Kahest soost elusolendeid tähistavate nimisõnade puhul antakse üldiselt
meessoo vaste: õpetaja der Lehrer, seltsimees der Genosse. Naissoo vastet ei anta,
kui see reeglipäraselt tuletub meessoo vormist liite -in abil die Lehrer\in, die
Genoss]in. Naissoo vaste antakse täiendavalt meessoo vastele mõne nimisõna
puhul, mis tähistab elukutset, mille esindajaks nõukogude ühiskonnas ori
esijoones naine: trammikondiiktor (mees) der Strußenbahnschajjner, der Schaff rier,
(naine) die Straßenbahnschaff nenn die Schaffnerin; haigetalitaja (mees) der
Krankenpfleger. (naine) die Krankenpflegerin.
Nimisõna põhikääneteks on ainsuse nominatiiv ja genitiiv ning
mitmuse nominatiiv. Ainsuse genitiivi ja mitmuse nominatiivi tunnused märgitakse
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
