Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Juhendid sõnaraamatu tarvitamiseks
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
11
Kui saksakeelset vastel võib rõhutada kahel viisil, märgitakse need
võimalused foneetilises kirjas nurksulgudes: aktiv fdk.....’ti lj, loe: (’akti;f| ehk
{ak’ti f], der Infinitiv [’in.....’t j. f], loe: [’irifinili fj ehk [tnfini ti.f].
Juhul kui kahesilbilises sõnades langeb rõhk esimesele silbile, ei märgita
teda; langeb aga rõhk teisele silbile, märgitakse ta ära: der Knabe, aga das
System-, rusu, aga gesund.
Kui nimisõna rõhk muutub mitmuses, tähistatakse seda järgmiselt: der
Doktor, -s, ,. õren (loe des Dõktors, die Doktõren), das Embryo, -s, . .õnen
(loe: des Embryos, die Emhrvõneri).
Juhul kui terve saksakeelse sõna hääldus erineb üldistest
hääldusnorfrühest, antakse see nurksulgudes foneetilises transkriptsioonis terve sõna ulalu``es:
die Drainage Idre’na 33], das Ensemble [a’sä b^lj, die Lady [’le;di:]. Foneetilises
kirjas margitakse rõhumärk rõhulise silbi ees. Kui ainult saksakeelse sõna ühe
osa hääldus erineb üldistest hääldusnoimidest. antakse see osa nurksulgudes:
sõna normaalselt hääldatavat osa ei anta. vaid märgitakse kahe punktiga
foneetilise transkriptsiooni ees või järel: motivieren [., v..], loe [moti’vi.ran], die
Larve [. . v . .]. loe f’larva], das Kollektiv, -s, -e [..v.J. loe [kolek’ti.f. kolek’ti:fs,
kolek’tiva], der Chor rk ..], loe ko:r],
te-lõpulistel naissoost nimisõnadel võidakse täheühendit ie hääldada kahel
viisil, rõhu korral [i:] ja rõhu puudumisel [la]. Esimesel puhul märgitakse
rõhumärk Me, teisel puhul antakse sõna järel nurksulgudes [.. ia]: die Theotie, aga
die Linie [..ia], mitmuse puhul: die Kleinodien [.. ian].
ie- ja ee-lõpulistel naissoost nimisõnadel, millel rõhk on lõppsilbil,
hääldatakse mitmuse nominatiivi lõpp [an]: die Harmonie, ien [./i;an], die Allee,
-, .. een [.. ’e an].
Kui kaht mitmesilbilise sõna sees teineteisele järgnevat vokaali hääldatakse
kahe lühikese vokaalina, asetatakse nende vahele vertikaalne punktiirjoon:
Ko|operation, Individu|um, Individu|en.
ühetähenduslike eestikeelsete märksõnade sünonüümsed või
tähenduslikult lähedased saksakeelsed vasted eraldatakse üksteisest komaga: tundmatu
fremd unbekannt; lühendama kürzen, verkürzen, abkürzen; võitlus der Kampf,
-(e)s, Äe, das Gefecht, -(e|s, -e.
Sõna ka saksakeelsete vastete vahel märgib, et lisaks vahetult eelnevale
vastele või eelnevatele vastetele võib antud märksõna vasteks olla veel järgnev
vaste või järgnevad vasted: loodusvara der Natürreichtum, -(e)s, *er;
loodusvarad pl ka die Naturschätze (loe: loodusvarad pl die Natürreichtümer ja die
Naturschätze); maksma (tasuma) zahlen tr., bezählen tr., (maksude kohta ka)
entrichten tr., (arve, kohta ka) begleichen* tr. [loe: (maksude kohta) zahlen tr.,
bezahlen tr. ja entrichten tr., (arve kohta) zahlen tr., bezählen tr. ja begleichen*
tr.].
Mitmetähenduslike eestikeelsete märksõnade erinevad tähendused
märgitakse araabia numbri ja suluga ja eraldatakse üksteisest semikouloniga
saksakeelsete vastete järel; sõna üksikud tähendused või tähendusvarjundid
eristatakse üi-steisest ümarsulgudes antud eestikeelsete seletustega, kasutusala
tähistavate stilistiliste märgenditega, (verbide puhul) sihitisele osutamisega ja muul
teel. võima I) (suutma) können; 2) (tohtima) dürfen; 3) (oletuse väljendamisel)
mögen; manööver 1) sjv. (vägede ümberpaigutus) die militärische Operation, die
Truppenbewegung; 2) raudt. das Rangieren; 3) pilti, (kaval toimimisviis) der
Kunstgriff, der Kniff; seejuures mäigend sjv. — sõjaväesse puutuv, raudt. —
raudteeasjandus. piltl. = piltlikult.
Juhul kui mõni tähendus on märksõna põhitähenduseks, antakse see
tavaliselt esimesena ilma sõnaseletuseta: maa-ala 1) das Territorium, das Gebiet;
2) sjv., tehn. das Gelände, võimalik 1) möglich; 2) (tõenäoline)
wahrscheinlich; lõikama 1) schneiden*; 2) (kraavi, turvast) stechen*; 3) med. operieren;
4) agr schneiden*, ernten; 5) piltl. ernten; loorbereid ~ Lorbeeren ernten;
seejuures märgend tehn. = tehnika, med. — meditsiin, agr. — agronoomia.
Stilistiliste märgendite seletus on antud lühendite nimestikus.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
