Full resolution (JPEG) - On this page / på denna sida - Hääldamine - Vokaale märkivad tähed
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
HÄÄLDAMINE.
Vokaale märkivad tähed.
Vene keeles esinevad järgmised vokaalid: a, e, i, о, и, у (õ), mida
märgitakse tähtedega а, e, ё, и, о, у, э, ы, ю, я. Sõna ja silbi algul, ka sõna keskel
ъ, ь järel, märgivad tähed e, ё, ю, я häälikuühendeid je, jo, ju, ja. Kaashäälikut
märkiva tähe järel seistes häälduvad nad nagu e, о, и, a, kusjuures vastav
kaashäälik peeneneb nagu i (и) eeski. Näit. sõnas лист ja лямка on л «pehme», aga
sõnas лак on л «kõva»; sõnas рак on p «kõva», aga sõnas река on p, «pehme»; T
on «kõva» sõnas тарелка ja «pehme» sõnas тень. «Kõvadest» ja «pehmetest»
konsonantidest kõneldes mõeldakse ainult peenenemise nähtusi. Iga konsonanti,
mis pole peenenenud, nimetame kõvaks, ja iga peenenenud konsonanti pehmeks.
Hääldamiselt jagunevad vokaale märkivad tähed kahte gruppi: 1) а, e, ё,
о, я; 2) и, у, ы, ю, э.
Esimene grupp.
а rõhulises silbis hääldatakse tugevasti ning selgesti, eelnevas rõhuta silbis
lühemalt. Rõhulisele silbile järgnevas rõhuta silbis ja mujal rõhuta
asendis muutub a ebamääraseks e-õ taoliseks häälikuks, näit. sõnas работать
on esimejne a võrdlemisi selge, kuid teine a on ebamäärane, e-õ taoline.
■e hääldatakse selgesti rõhulistes silpides (je-na ainult sõna või silbi algul
ning ъ ja ь järel). Rõhuta silbis sõna lõpul hääldatakse e lühemalt kui
rõhulises silbis, näit. море, поле. Mujal rõhuta asendis kuuldub e
lühikese Ji- või l-na, näit. еда [jidä], передовой [piridavöi]; konsonantide
ж, ц ja ш järel lühikese õ-na, näit. жевать [žõvät’], цена [tsõnä],
шерстяной [šõrstinõi].
ё esineb ainult rõhulistes silpides, näit. ёлка, копчёный, объём, льёт jne.,
ning hääldatakse jo-na ainult sõna või silbi algul ning ъ ja ь järel.
Peenenenud konsonandi järel hääldatakse o, näit. верёвка [vir’ofka], пёс
[p’os]; samuti konsonantide ж ja ш järel, näit. жёлудь [žolut’J, шёлк
[solki.
о rõhulistes silpides hääldatakse selgesti ning tugevasti, rõhuta silpides
a-na (vt. a hääldamist ülemal), näit. sõnas хорошо on esimene о
ebamääraselt e-õ taoline ja vähekuuldav, teijne о kõlab lähikese a-na ja
kolmas puhta o-na; sõnas олово esimene о kõlab o-na, teine e-õ taoliselt
ja kolmas lühikese a-na; sõnades орех, орёл hääldub о lühikese a-na jne.
я hääldatakse ja-na ai/nult rõhulises asendis sõna või silbi algul ning ъ
ja ь järel, kus vastab eesti häälikuühendile ja sõnades jant, jagu.
Kaashäälikule järgnedes я peenendab konsonanti, ise aga hääldub nagu a,
kui tegemist сип rõhulise silbiga, näit. мята [m’ata], мягко [m’ähka].
Rõhuta silbis sõna lõpul hääldatakse я l|ühikese a-na, näit. время
[vrem’a]. Mujal rõhuta asendis muutub я ebamääraseks ja läheneb
hääldamiselt e ja i vahelisele häälikule, näit. ярмо, десятина, запятая, või
kuuldub lühikese ji või i-na.
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
