Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Aa - ankomma ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
ankomma/anordna
ankom|ma4 intr. 1. saabuma, pärale jõudma. 2.
kohustuseks olema, det a-mer inte på mig att
... pole minu asi, et..., ei puutu minusse,
et..men adj.par t A. rikkiläinud, riknenud.
2. fam. nokastanud, purjus, viinastunud. —st
~en tulek, pärale jõudmine, saabumine.
ankoppla1 tr., tehn. juurde lülitama.
ankr|a1 intr. ja tr. ankrusse heitma, ankurduma;
ankurdama. —ing ~en, ~ar ankurdus,
ank-russeheitmine.
anlag —et,= 1. biol. idulane, embrüo. 2.
kalduvus, vaimuanne,
anledning põhjus, a. till missnöje põhjus
rahulolematuseks, med (i) a. av põhjusel, puhul,
tõttu.
anlet|e —et,—en nägu, i sitt a-es svett oma palge-
higis. —sdrag pl. näojooned.
anligga4 intr., tehn. tihedalt vastu hoiduma,
vastu asetuma.
anlita1 tr. 1. (vända sig till) (kellegi) poole
pöörduma, (kellestki v. millestki) abi otsima, a.
läkare arsti poole pöörduma. 2. (taga i
anspråk) ära kasutama, a. ngns godhet kellegi
headust ära kasutama. 3. (begagna)
kasutama, tarvitama, a. krediten krediiti tarvitama,
anljud keel. algushäälik,
anlopp 1. kallaletung, tormijooks, rünnak. 2.
sport hoovõtt.
anlova1 tr., mer. loovima, vastu tuult pöörama,
anlupen adj. part. tuhmunud; higiseks
tõmbunud, higine: kirmetunud; värvi muutnud;
roostene.
anlägg|a2 irr., tr. 1. (uppföra, grunda) asutama,
ehitama, rajama, seadistama, a-a en stad
linna asutama. 2 .fig. (inrikta på) (millegi peale)
välja minema, (millegi peal) põhjenema, det
hela var anlagt på reklam see kõik põhjenes
reklaamil. 3. (planlägga) kavatsema, elden
var anlagd tuli oli meelega süüdatud. 4 .fig.
(tillämpa) rakendama, kohaldama, a-a en ny
synpunkt uut vaatevinklit kohaldama. 5. a-a
sorg leinariideid selga panema, a-a skägg
habet kasvatama, —ning ~en,~ar 1. abstr.
ehitamine, asutamine, rajamine. 2. konkr.
seadis. 3. plaan, kavand. 4. rajatud ala, park,
aed.
anlända2 intr. saabuma.
anlöp|a2 1.1. tr. (om metaller) (higiseks, siniseks)
tõmbuda laskma. II. intr. tuhmuma, higiseks
tõmbuma. 2. tr., mer. (sadamasse) sisse
sõitma, randuma. —ningsfärg söövitusvärv.
ariman|a’ tr. tungivalt soovitama, nõudma, —ing
üleskutse; nõue; manitsus; meeldetuletus,
anmarsch söj. tulek, edasimarss.
anmoda1 tr. paluma; üles kutsuma; ette panema.
—n ilma a.ja pl. palve; üleskutse; ettepanek.
anmäl|a2 tr. teatama, sisse kirjutada laskma,
meldima: deklareerima; retsenseerima. —an
ilma a.ja pl., —ning ~en,~ar teatamine,
teade, ülesandmine, meldimine; deklaratsioon;
retsensioon.
anmärk|a2 tr. 1. (påpeka) tähendama,
tähelepanu juhtirna, ütlema. 2. (klandra) märkust
tegema, laitma, vastuväiteid esitama, —ning
~en,~ar märkus, märge. —ningsbok ped.
teatevih(i)k. —ningsvärd adj.
tähelepanuväärne, nimetamisväärne.
ånn vt. annan, en a. är så god som en a. ma olen
niisama hea kui teinegi,
annaler pl. aastaraamat, annaalid,
annalkande 1. —t subst. part. lähenemine,
liginemine, vid höstens a. sügise lähenemisel. 2.
adj. part. lähenev, en a. olycka lähenev
õnnetus.
annamit [—it] —en,—er isik Annamist. —isk adj.
Annamist pärinev,
annan annat, andre, andra, pl. andra, konek. ka
ann pron. 1. üks kahest (v. mitmest), teine,
den ena dagen efter den andra üks päev teise
järel, en a. gång teine kord, andra sidan teine
külg, 2. muu, han gör ingenting annat än
dumheter ta ei tee midagi muud kui
rumalusi \fam. ka mina, "teinemees", en a. har inte
råd till sånt minul pole selleks võimalusi;
van., androm till varnagel teistele hoiatuseks,
—dag teine püha, a. jul teine jõulupüha, a.
pingst teine suvistepüha. —gångsringning
teine kell (jumalateenistusele), —stans adv., ngn
a. mujal, mujale, teisal, teisale,
annars adv. vastasel korral, muidu,
annbok vt. avenbok.
annekter|a1 tr. anastama, liidendama, annektee-
rima. —ing ~en,~ar annekteerimine,
annex [—éx] —et,= 1. lisand, täiend, anneks. 2.
juurdeehitus, tiibhoone. 3. abikogudus.
—byggnad vt. 2. —församling vt. 3.
annihilera1 tr. hävitama,
annons [—år|s v. —åns] —en,—er kuulutus,
avaldus, teadaanne, —era1 tr. ja intr.
kuulutama, teatama, avaldama,
annor pron., årh., jur. muu, teine, —ledes,
—lunda adv. teisiti. —städes adv. mujal, mujale,
teisal, teisale,
annotation -en, -er ülesmärkimine,
ülestähendus, märge. —sbok märkmik.
annotera1 tr. üles kirjutama, üles märkima,
annuell [—é—] adj. iga-aastane; bot. üheaastane,
annuitet [—ét] —en—er annuiteet, aastamaks.
annullera1 tr. tühistama, kehtetuks tunnistama,
annulleerima.
anolja1 tr., erik. kergelt sisse õlitama.
anomal [—ål] adj. ebakorrapärane, anomaalne,
—i [—i] —(e)n,—er ebakorrapärasus, normist
kõrvalekaldumine, anomaalia,
anonym adj. nimetu, anonüümne, uppträda a-t
anonüümselt esinema. —itet [—ét] —en
anonüümsus,
anor pl. 1. esivanemad. 2. fig. pärimus,
traditsioon, krigaryrkets gamla a. sõjamehekutse
vanad traditsioonid. — an|dryg adj.
sünniuhke. —fader esiisa, —herre esiisa
(aadli). —stor adj., lit. suursugune, suurest soost,
—träd sugupuu,
anorak [—åck] —en,—er kapuutsiga spordipluus
tuulekindlast riidest.
anordn|aVr. korraldama, —ing ~en,~ar 1. kor-
10
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
