Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Bb - brysk ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
brysk/bränsle
brysk adj. jõhker, jäme, karm, järsk,
brysselkål bot. brüsseli kapsas.
bryt|a4 I. tr. 1. (knäcka) murdma. 2. (utvinna)
välja kaevama, murdma. 3. (avbryta)
katkestama. 4. (öppna) avama, katki tõmbama e.
kiskuma. 5. (odla) raadama, üles harima. 6.
fig. mudma, lõpetama, loobuma. II. intr. 1.
(fela) eksima, patustama. 2. (felbetona)
murdma, murtult rääkima, han b-er, när han
talar franska ta murrab prantsuse keelt. 3.
fig., b-a med ngn läbikäimist lõpetama
kellegagi. III. refl. murduma; millegagi vastuolus
seisma, meningarna b-er sig arvamused
erinevad, b-a sig fram edasi tungima, teed
rajama; rõhut. abis.: b-a av ära murdma, b-a
igenom läbi murdma, b-a lös puhkema, b-a
samman kokku varisema, b-a upp (öppna)
lahti murdma; (ge sig i väg) teele asuma,
lahkuma. —bar adj. murduv, purunev, habras,
—ning ~en,~ar murdumine, murre;
katkestus; murrak; murrang, pöördepunkt,
muutus, en tid av stora b-ar suurte murrangute
aeg. —ningstid murdeaeg, kriitiline ajajärk.
—ningsförmåga füiis. murdmisvõime. —värd
adj. murdmisväärne; kasu(s)tusväärne.
bråck v. broek. —et,= med. song. —band
songa-vöö.
bråd adj. kiire, hädaline, äkiline, rutuline, en b.
tid för jordbrukaren kiire aeg põllupidajal,
ha brått kiire olema, en b. död äkiline surm,
ett brått slut järsk lõpp. —brasket, i b.
kiiresti, ruttu, —djup 1. —et,= jäärak, kuristik. 2.
adj. jääras, järsk, —kastet vt. —brasket.
—mogen adj. varaküps, enneaegu valminud,
—mognad varaküpsus, enneaegne
valmimine. —rasket vt. —brasket. —potatis varajane
kartul, —ska 1. —n kiirus, suur rutt. 2.1 intr.
kiirustama, ruttama, kiire olema (kellelgi).
—skande adj. part. kiire, rutuline, —stupa
adv. järsku, järsult, —störta1 intr.
ülepeakaela ruttama, liiga kiirustama, ennatlikult e.
läbematult toimima, —störtad adj. part.
äkiline, ülepeakaela, en b. flykt ülepeakaela
põgenemine.
bråk —et,= 1. mat. murdarv. 2. kisa, kära; vaev,
tüli, pahandus, sekeldus; peamurdmine. —|å1
1 .tr. murdma, b-a lin linu lõugutama. 2. intr.
a. lärmitsema, rahu rikkuma, kisklema, b.
vaeva nägema, jõudu pingutama; riidlema,
manguma; sekeldama, jändama. 3. —an,—or
tehn. linalõuguti. —del murdosa. —ig adj.
kärarikas, riiakas, tülikas. — makar |e —(e)n,=
lärmitseja, tülinorija, —räkning
murdarvu-tus. —sam vt. bråkig, —stake vt. — makare.
—tal murdarv.
brånad —en 1. kirg. 2. kiim.
brås3 dep., b. på ngn kellegagi sarnanema,
’kellessegi minema’,
bråspel mer. ankrupill, peli.
bråt|e 1. —en,—ar hagu, haokuhi, (palgi)virn. 2.
—en v. —et rämps, koli, hela b-en kogu
kupatus.
bråttom adv. kiiresti, ruttu, ha b. (kellelgi) kiire
olema (millegagi), det är b. on kiire,
bräck mer. pakendivigastus, purustus, utan läck
och b. ilma vigastusteta. —|å 1. —an,—or
mõra, pragu, lõhe; bot. kivirik. 2.21, tr. murdma,
kokku käänama; mõrastama; mer. kurssi
muutma alttuulekülje poole; kergelt
küpsetama; fam. õpetust andma. II. intr. algama,
dagen b-er päev koidab, läheb valgeks. —age
[—ås] —1,= kaub. purustus, —hammare
katlakivi-haamer. —järn sõrgraud, raudkang.
—korv praevorst, —lig adj. kergesti murduv,
habras, õrn; hädine. —t adj. part. måge, b.
vatten riimvesi.
bräd|a 1. —an,—or vt. bräde. 2} fam. välja
lööma (rivaali),
brädd —en,—ar äär, stiga över sina b-ar üle
kallaste tõusma, —a1 tr. ääreni täitma, —ad adj.
part., —full adj. ääreni täis.
bräd|e —et,—er v. —en (sae)laud. —bekläda2 tr.,
—beslå4 tr., —fodra1 tr. laudadega lööma e.
vooderdama, —gård puuhoov,—aed. —lapp
lauatükk, —skjul katusealune, —spel kabe.
—stapel lauahunnik, —virn.
bräk —et mökitamine, määgimine, —a2 intr.
mökitama, määgima.
bräk|en —en v. —nen,—nar bot. sõnajalg,
bräm —et äär, serv; ääris, palistus; bot.
õiekrooni ülemine osa; zool. linnusulgede välimine
äär. —a1 tr. palistama, servama, —fällning
sulgimine (kevadel),
bränn|a21. tr. põletama, kõrvetama. II. intr.
põlema, bli bränd fig. ka hoiatatud olema,
bränt barn skyr elden kes kord oma näpud
kõrvetanud, see kardab tuld, b-a sina skepp
tagasiminekuteed hävitama, marken brände
under hans fötter maa põles tema jalge ali,
b-a lockar i håret juukseid kähardama, det
osar bränt asi on kahtlane, brända mandlar
küpsetatud mandlid, steken är bränd praad
on kõrbenud, det brände honom på tungan
(att få tala) tal sügeles keel (et saaks
rääkida), det brännsl mäng. tuli! rõhut. abis.: b-a
av ära e. läbi põlema, b-a in sisse põletama,
b-a inne sisse põlema, b-a ned maha
põletama, b-a upp ära põlema, b-a vid kõrbema,
kõrvetama. —ande adj. part. põletav,
kõrvetav, tuline, en b. fråga fig. põletav küsimus.
—ar|e —(e)n,= 1. põletaja. 2. lambipea. —bar
adj. süttiv, põletav, põlev, b-a frågor fig.
põletavad küsimused, —blåsa põletusvill. —glas
suurendusklaas. —het adj. tuline, tulikuum,
kõrvetav, —ing ~en,~ar murdlaine. —järn
põletusraud. —material põletus—,
kütte-materjal. —märka2 tr. häbimärgistama;
põle-tusrauaga märgistama, —nässla kõrvenõges.
—offer põletusohver, —punkt tulipunkt,
fookus. —sår tule-, põletushaav. —torv
kütte-turvas. —vidd füiis. folkaalkaugus. —vin viin.
—vinsadvokat nurgaadvokaat,
—vins-bränneri viinavabrik, —vinsbränning
viinapõletamine, —ajamine, —värde tehn.
põlemis-väärtus. —ämne põletus-, kütteaine.
bränsle —t,—n küttematerjal.
45
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
