Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Bb - brosk ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
brosk/bryolog
tr. brošeerima, raamatut kergelt köitma. —yr
—en,—er brošüür.
brosk [—å—] —et,= kohr, krõmpsluu. —aktig
adj. kõhreline, kõhrjas, kõhretaoline. —fisk
zool. kõhrkala. —hinna kõhreümbris. — ig
adj. kõhreline, krõmpsluune. —lim kalaliim,
želatiin. —vävnad kõhrkude.
brosm|e [—å—] —en,—ar teat. tursklane.
brotsch [—å—] —en,—ar tehn. rauapuur; hõõrits,
brott [—å—] —et,= 1. murre; murdmine,
katki-murdmine, benb. luumurd. 2. murd,
kaevandus, stenb. kivimurd. 3. murdekoht, ojämn i
b-et ebaühtlane murdmiskoht. 4. murdlaine.
S.jahind., ligga på b. (karu kohta) enne
koopasse minemist talveks vabas õhus mõned
päevad lamama. 6. kuritegu, roim; eksimus,
—mål kriminaalasi, —målsdomare
kriminaal-kohtunik. —sjö murdlaine. —slig adj.
kuritegelik, roimarlik. —sling —en,—ar kurjategija,
roimar, —stycke väljamurtud tükk; geol.
fragment, tükk. —yta murdepind.
brott|as1 dep. maadlema, jõudu katsuma, —ar|e
—(e)n,= maadleja, —ning ~en,~ar maadlus,
brouillerad [brojé— v. brujé—] adj. part.
pahuksis, vimmas, tülis olev.
browning [—au—] —en,—ar brauning,
brr v. burr inter j. prrr!
bruck|el —let fam. mürgel, kära. —la1 intr.
riidlema (hakkama),
brud —en,—ar pruut, mõrsja, stå b. end
laulatada laskma, —bröd bot. angerpist. —folk
pruutpaar, noorpaar, —följe
mõrsjapulmali-sed, pruudisaatjad. —gum —men,—mar
peigmees. —gåva pulmakink, —kammare
mõrsjatuba. —krans mõrsjapärg,
pruudi-pärg. —natt pulmaöö, —näbb lapsest
peiu-poiss v. pruutneitsi. —par pruutpaar, —rov aj.
mõrsjaröövimine. —stol, gå, träda i b. end
laulatada laskma. —sven peiupoiss. —säng
pulmavoodi. —tärna pruutneitsi.
brugd — en,—er hiiglahai.
bruk —et,= 1. (användning) tarvitus, kasu(s)tus,
taga i b. tarvitusele võtma. 2. (sed) viis,
komme, pruuk, tava, uusus, det är inte b. här see
pole siin kombeks. 3. (odling) harimine,
kasvatus, pidamine. 4. (fabrik) tehas, vabrik,
glasb. klaasivabrik. 5. (murbruk) laast (—i),
müürilubi. —bar adj. tarvitamiskõlblik. —lig
adj. kombeks olev, harilik, —ning —en
harimine. —ningsdel kasu(s)tusosa. —slå4 tr.,
tehn. krohvima.
bruka1 tr. 1. tarvitama, pruukima, kasu(s)tama.
2. kombeks olema, tavatsema. 3. harima, b.
jorden põldu harima,
bruks |anvisning tarvitamisõpetus. —arbetare
kaevandus-, mäetööline. —artikel tarbeese,
—drift kaevandus-, mäetööstus, —egendom
kaevanduskinnisvara. —konst tarbekunst,
—patron van. kaevanduseomanik. —samhälle
tööstuskeskus. —värde tarbimisväärtus,
^rum —met,= kahin, sumin
(raadiovastuvõtjas). —kompensator seadis, mis kahandab
suminat raadiovastuvõtjas, mürapiiraja.
2brum interj. põmm, mõmm. —ma1 intr.
mõmi-sema, ümisema, urisema, —bas bassihäälega
isik. —björn fig. uriseja, toriseja,
brun adj. pruun, —aktig pruunikas, —barkad
adj. part. pruunistunud, —björn zool.
pruunkaru. —gul adj. pruunikas-kollane. —koi
pruunsüsi, —kål punakapsas, —rost põll.
pruunlaiksus. —röta põll. pruunmädanik.
—ögd adj. part. pruunisilmne, —ört bot.
käbihein.
brunera1 tr., tehn. oksüdeerimise teel metalli
pinda pruuniks tegema,
brunett [—étt] 1. —en,—er brünett, naine
pruunide juustega ja pruunide silmadega. 2. adj.
brünetne, tõmmu,
brunn — en,—ar 1. kaev. 2. mineraalvee-,
tervis-vee allikas, dricka b. tervisvett jooma. 3.
lifti-kamber. 4. kinnine kitsas õu.
brunns |borr kaevupuur. —gäst
tervisvee-külastaja. —kar kaevurõngas. —kur
mineraalvesi-, tervisvesiravi. —läkare
tervis-veearst. —stång kaevukook. — svängel
kaevu-vinn. —vatten kaevuvesi,
brunst —en kiim, ind (—nna); jooksuaeg, in-
naaeg. — ig adj. kiimaline, indlev.
brunt|e — en,—ar kõrb (hobune),
brus —et mühin, kohin; sahin, kahin. —a1 intr.
mühisema, kohisema, b. upp ägestuma,
ärrituma. —dryck kihisev limonaad, —hane zool.
tutkas, —huvud tuisupea,
brusten adj. part. katki-, lõhkiolev, rebenenud;
murdunud; murtud,
brutal [—ål] adj. brutaalne, toores, järsk,
bruten adj. part. murtud, murdunud, en b. man
murtud mees.
brutto adv., kaub. bruto, kogukaalus, —inkomst
brutotulu.
bry31. tr. vaevama, tülitama, b. sin hjärna med
ngt millegi pärast pead murdma, b. ngn för
ngt kedagi millegagi nokkima e. nöökama.
II. refl. b. sig om ngt millestki hoolima. —dd
adj. part. nõutu, kohmetu, —deri [—i]
—(e)t,—er häbelikkus, nõutus, kimbatus;
peamurdmine. —dsam adj. täbar, raske, vilets,
—dsamhet —en kitsikus, viletsus, täbarus.
brygd —en,—er pruulimine; pruulis, õlletegu.
brygg —et,= harva pruulis. —a1 tr. pruulima,
õlut tegema, —ar|e —(e)n,= pruulija, pruul,
—eri [—i] — er,—er õllevabrik, —hus 1.
pesukoda. 2. õlleköök, pruulikoda. —kar
virde-tõrs. —mästare õllepruul,
brygg|a —an,—or sild; sadamasild, —koppling el.
sildlülitus. —ympning põll. sildpookimine.
brylépudding keed. brüleepuding.
brylling —en,—ar nõbu 4. põlves,
brylå [—å] — n,—er hõõgkonjak.
bryn —et,= pind; serv, äär; kulm, tipp, ögonb.
kulmud, skogsb. metsaserv, —a2 tr. 1.
pruunistama. 2. ihuma, teritama, liipama. —e
—t,—n tahk, luisk, kõvasi. —sten luisk, tahk.
brynj|a —an,—or soomusrüü,
bryolog [—låg] —en,—er sammalde eriteadlane,
brüoloog.
44
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
