Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - genera ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
genera/genomlufta
genera1 [sené—] I. tr. piinlikkust tekitama,
tülitama, häirima. II. refl. piinlikkust tundma;
häbelik olema, häbenema. —nde adj. part.
ebamugav, piinlik. —d adj. part. häbelik,
piinlikkusest kohmetu,
general [—ål] —en,—er 1. kindral. 2. liitsõn.
üld—, ühis—, pea—, üli—, kõrgeim, —adjutant
aj., sÕj. kindraladjutant. —agent peaagent.
—direktor peadirektor. —falttygmästare
kahurväe ülemkindral. —guvernör
kindralku-berner. —isera1 [še—] tr. üldistama. —itet
[—ét] —et kindralkond. —konsul peakonsul,
—poststyrelse posti peavalitsus, —repetition
üld—, peaproov. —sk|a —an,—or
kindrali-proua. —stab kindralstaap. —staterna
rahvaesindus (riigikogu) Madalmaades, —strejk
üldstreik. — issimus ülemjuhataja,
generation —en,—er generatsioon, sugukond,
põlvkond.
generator [—å—] —n,—er [—o—] tehn,
generaator, energiatekitaja.
generell [seneréll] adj. üldine, üldloomuline.
generera1 tr., tehn. tekitama, esile kutsuma,
genereerima.
generositet [še—] —en, heldus; suuremeelsus,
generös [š—os] adj. helde; suuremeelne,
gene|sis [j— v. g—] algupära, päritolu; esimene
Moosese raamat, —tik [—ik] ~en biol.
päri-likkusõpetus. —tisk adj. geneetiline,
tekkimis-se puutuv.
Geneve [Senév] Genf.
genever [Sené—] —n kadakaviin.
gengas tehn. generaatorigaas.
geni [šem] —(e)t,—er suurvaim, geenius, —al ja
—alisk [jeniå—] adj. vaimukas, suurvaimule
omane, geniaalne. —alitet [—ét] —en
geniaalsus. —e [j—] v. genius [j—] —en,—er
kaitsevaim, haldjas,
genitalier [jenitå—] pl. suguelundid, sigitid.
genitiv —en,—er gram. genitiiv, omastav (kääne).
—isk adj. genitiivne.
genom [—åm] prep. läbi. —andad adj. part.
hingestatud. —arbeta1 tr. läbi töötama, —arg adj.,
fam. väga vihane, —baka1 tr. läbi küpsetama,
brödet är inte g-t leib ei ole läbiküps, leib on
nätske. —bildad adj. part. põhjaliku
haridusega. —blick erik. lähivaade, —blåsa2 tr.,
tehn. läbi puhuma, —bläddra1 tr. läbi
lehitsema e. sirvima, —blot adj. läbimärg, —blöta2
tr. läbi leotama, läbimärjaks tegema,
—borra1 tr. läbi puurima; läbistama, kulan g-de
väggen kuul läbistas seina, —brott läbimurre;
murrang, pöördejärk. —bruten adj. part., fig.
auklik, —bryta4 tr. läbi murdma, —bäva1 tr.
värinana läbima e. läbi käima, värisema
panema. —debattera1 tr. läbi arutama,
—diskutera1 tr., vt. eelm. —dra(ga)4 tr. (midagi) läbi
tõmbama (kuskilt); läbi rändama; kiiresti
läbi lugema, —driva4 tr. läbi ajama; läbi
viima e. suruma, g. sin vilja oma tahtmist läbi
suruma, —dränka2 tr. läbi immutama,
—dålig, —elak adj. läbija läbi halb. —fara4 tr.
läbi sõitma e.reisima, han genomfors av en
rysning teda läbis värin, —fart 1. läbisõit,
lä-bireis. 2 läbikäik, läbisõidukoht. —festad adj.
part. läbipidutsetud. —flyta4 tr. läbi voolama
e. jooksma, —forska1 tr. läbi uurima, —frakt
erik. transiitkaup. —frusen adj. part.
läbikülmunud, külmast kange, —fräta2 tr. läbi
sööma. —fuktad adj. part. niiskusest
läbiimbunud. —färd läbisõit, —föra2 tr. läbi viima,
teostama, täide saatma, —förbar adj.
läbiviidav. —fördärvad adj. part. moraalselt täiesti
langenud. —försel —n transiitkaubandus.
—glödga1 tr. läbi hõõgutama.— god adj.
täiesti hea, läbi ja läbi hea. —gripande adj. part.
põhjalik, radikaalne, —grädda1 tr. täiesti läbi
küpsetama, —gräva2 tr. läbi kaevama,
—grävning läbikaevainine. —gå4 tr. 1. läbi
käima e. kulgema; (haigust) läbi põdema. 2.
läbima. 3. läbi vaatama, läbi lugema; läbi
võtma. 4. läbi elama, välja kannatama. 5.
läbi tegema, õiendama, g. en examen
ekska-mit sooritama, g. en operation end
opereerida laskma, g. en sjukdom haigust läbi
põdema. —gående 1. adj. part. a. tehn. läbiminev,
läbiv, g. gods transiitkaup. b. üldine,
iseloomulik, väljapaistev, ett g. drag iseloomulik
joon; põhjalik, en g. sinnesändring põhjalik
meelemuutus, c. adv. eranditult, kõik. 2. —t
subst. part. läbivõtmine, —gång 1. läbikäik,
läbikäigukoht. 2. läbivõtmine, läbitöötamine,
—gångsfrakt transiitvedu, —gångsrum
läbi-käidav tuba. —gångstrafik transiitliiklus.
—hederlig adj. väga aus, läbini tubli, läbini
aus. —hetta1 tr., erik. läbi kuumendama.
—ila1 tr. värinana läbi käima e. üle ihu käima,
han g-des av en rysning tal jooksid
külmaju-dinad üle ihu. —isa1 tr. läbini külmaks
tegema, läbi külmutama; (külmaga) kangestama.
—kali adj. läbini külm, täiesti külm; külmast
kange, —koka1 tr. läbi keetma, —komisk adj.
ülikoomiline, ülinaljakas, üliveider. —korkad
adj. part., fam. pururumal, —korsa1 tr.
risti-rästi läbi käima e. liikuma; risti läbi lõikama.
—krypa4 tr. läbi roomama, —kyla2 tr. läbini
külmaks tegema, —kämpa1 tr. lõpuni
võitlema; läbi tungima; võideldes ületama
(raskusi). —köra2 tr. läbi sõitma. —körsel 1. läbisõit.
2. läbisõidukoht. —leta1 tr. läbi otsima, läbi
tuhnima e. sorima, —leva2 tr. läbi elama, elus
kogema, elus tunda ja näha saama, —lida4 tr.
läbi kannatama, välja kannatama, —lopp
erik. ava, avaus, —lufta1 tr. läbi tuulutama,
122
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
