- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
121

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - gatubelysning ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

gatubelysning/genealogisk

auk.

gatu|belypning tänavavalgustus, —bild fig.
tänavapilt. —buller tänavamüra, —försäljare
tä-navakaupmees. —kravall tänavarahutus.
—kontor tänavate korrashoiu eest hoolitsev
asutus. —musikant tänavamuusikant.
—nämnd teedevalitsus, —renhållning
tänavate puhastus, —strid tänavavõitlus. —trafik
tä-navaliiklus. —vimmel rahvamurd tänava(i)l.
—övergång tänava ülekäigukoht.
gauge [geidš] silmuste tiheduse mõõt (sukkadel
jne.).

gavial [—41] — en,—er zool. gaviaal, gaavial,
krokodill,

gavel —n, gavlar (katuse)viil (—u); maja ots,
dörren står på vid g. uks on pärani lahti, —falt
viilväli. —fönster otsmine aken. —rum
otsa-poolne tuba. —röste viilusarikad. —vägg
vii-lupoolne sein, otssein.
gavott [—4—] —en,—er gavott (tants),
ge vt. giva.
gebit [—it] —et,= ala.
gecko —n,—r zool. geko (teat. sisalik),
geddesyxa [g—] fig., låta g-n gå mõjuvaid
abinõusid tarvitusele võtma, et (riigi)
halduskulusid vähendada,
gedig|en [—1—] adj. 1. tubli, soliidne,
usaldusväärne, 2. puhas, massiivne; puhtal kujul
esinev, g-na metaller ehtsad metallid,
geggamoja —n fam. muda, kõnts; sopp, sodi.
geheimeråd [g—] salanõunik (mitte Rootsis),
gehenna ohvripaigana kasutatud org
Jeruusalemma ligidal; põrgu,
gehäng [—ar|] —et,= (mõõga)kanderihm, vöö,
õlarihm.

gehör [—or] —et kuulmine austus,
tähelepanu, vinna g. kuuldavõtmist leidma, skaffa g.
åt ngn kellelegi kuulajat, pooldajat hankima,
absolut g. absoluutne kuulmine,
geigermätare [gåj—] aparaat raadio aktiivsuse

mõõtmiseks,
geish|a —an,—or geiša (jaapani tantsijanna ning
lauljanna).

geist [gejst v. gajst] —en fam. vaimustus, ’tuli’;

ülev meeleolu,
gejd [g—] —en,—er tehn. juhtrööbas.
gelatin [šelatin] —et v. —en želatiin, kondiliim.
—kapsel farm. želatiinkapsel. —ös [—os] adj.
želeetaoline.
gelé [selé] —n v. —(e)t,—er želee, tarrend, tarretis.
—aktig adj. —artad adj. part. tarretisetaoline.
—a1 refl. tarretuma.
gelik|e [—1—] —en,—ar sünnilt üheväärne,
võrdne, taoline, du och dina g-ar sinaja
sinutaoli-sed.

xgem [j emm v. g—] —men,—mer graveeritud
(pool)vääriskivi, nikerkivi, gemm.

2gem —et,= paberiklamber.
gemak [—åk] —et,= tuba, ruum, saal.
gemen [—én] adj. 1. alatu, närune; pilkav. 2.
üldine, tavaline; lihtne, matslik,
alamrahva-lik, g-e man lihtinimene, lihtrahvas; sõj.
liht-sõdur, reamees, befordra från g. till korpral
reamehest kapraliks ülendama, i g. harilikult,
tavaliselt. 3. trük., g-a bokstäver minusklid,
väikesed tähed, —ligen adv. harilikult,
üldiselt. —sam adj. ühine, ühis—, g. betesmark
ühiskarjamaa, våra g-ma bekanta meie
ühised tuttavad, —samt adv. ühiselt, —samhet
—en ühisus, ühtekuuluvus. —samhetsgrav
ühishaud. —skap —en 1. ühisus,
ühisomand(us). 2. ühendus, kokkupuude;
ühing, ha g. med ngn kellegagi läbi käima v.
ühiselt midagi omama,
gemyt [—yt] —et,= meelelaad; hea tuju, elavus,
—lig adj. mõnus, hubane, kodune. —lighet
—en mõnusus, hubasus,
gemål [—ål] —en,—er abikaasa.
*gen —en,—er biol. pärilike omaduste kandja

kromosoomis, geen.
2gen v. dial. gin otsene, sirge; lühike, den g-aste
vägen kõige otsem tee. —a1 intr. otseimat
teed minema; teed lühendama, —äst adv.
otsekohe, jalamaid, viibimata, silmapilk.
—driva4 tr. ümber lükkama, valeks
tunnistama; tühistama, —drivning ümberlükkamine,
tühistamine. —fordran vastunõudmine,
—nõue. —färd van. kodukäimine, —gångare
kodukäija, kummitus, vaim. —gåva
vastu-kink, —annetus. —gäld vastutasu, i g.
vastutasuks. —gälda2 tr. tasuma, tagasi maksma,
—klang kaja, vastukõla; fig. heakskiit,
pooldamine. —känsla tänutunne, —kärande jur.
kostja, kes samas asjas esineb ka hagejana,
—kärlek vastuarmastus, —ljud vastukõla,
kaja. —mäla2 tr. vastama, vastu väitma.
—mäle —t,—n vastuväide, vastus,
—prestation vastutasu, —rep fam. peaproov. —saga
vastulause, vastuväide. —sidig adj., harva
vastastikune, —skjuta4 tr. järele jõudma,
kätte saama, g. fienden vaenlase taganemist
takistama. —strävig adj. tõrges, vastupanev,
—tõrkuv. —stämning jur. vastukaebus.
—störtig adj., van., vt. —strävig. —svar
vastukõla, sümpaatia. —sägelse — n,—r, utan g.
vastuvaidlemata, —taga4 tr. kordama,
—tjänst vastuteene, —väg otsene tee.
genant [senår|t] adj. piinlik, ebamugav,
gendarm [šandärm] —en,—er sandarm, (maa)-

politseinik. —eri [—i] —(e)t sandarmeeria,
genealog [—åg] —en,—er genealoog, genealoogia
eriteadlane, —i [—i] —(e)n,—er 1.
sugukon-nateadus. 2. sugupuu, päritolu, põlvnemine,
—isk adj. genealoogiline.

121

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0153.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free