Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - gravröse ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
gravröse/gripa
tamine. —röse kivikalmeküngas. —skick
mui-nast. kalmetüüp. —skrift hauakiri. —
skända-re hauarüvetaja. —sten hauakivi, —tystnad
hauavaikus. —valv haudvõlv. —vård
hauasammas, hauamärk, hauamonument, —öl
van. peied, matused, matusepidu.
2grav adj. raske, tõsine, kaaluv, g-a
anmärkningar tõsised märkused, —amen
[—àm—] (ett) pl. —ina raskendavad asjaolud.
—ation —en,—er jur. hüpoteek; võlg,
väljaminek, kulu. —ationsbevis hüpoteegidokument.
—era1 tr., jur. raskendama, koormama
(hüpoteegiga). —erande adj. part. koormav,
raskendav; halvendav; kompromiteeriv.
3grav adj., keel graavis. —is muutm. subst., keel
graavis, graavisaktsent; rõhumärk.
grav|a1 tr. kala puhastama ja kergelt soolama.
—lax kergelt soolatud lõhekala.
gravenstein —en,—er v. gravensteiner —n,= 1.
teat. õunasort. 2. puuviljajook.
graver|a1 tr., tehn., kunst, graveerima, sisse
uu-ristama. —ing ~en,~ar graveerimine.
—ings-maskin graveerimismasin. —nål
gra-veerimisnõel. — gravyr — en,—er gravüür,
(metalli) lõige; gravör —(e)n,—er graveerija,
gravöör.
gravid [—id] adj. rase. —itet [—ét] —en,—er
rasedus, graviidsus.
gravi|tation ~en füiis. gravitatsioon, raskusjõud.
—tera1 intr. gravitatsioonijõule alluma, —tet
[—ét] ~en väärikus, auväärsus. —tetisk adj.
auväärne, väärikas, tähtis, pühalik-tõsine,
gravstick|el —eln,—lar tehn. graveermeisel.
grecism [—1—] —en,—er gretsism,
kreekapära-sus.
gredelin [—in] adj. lilla, kahkjas-violetne,
hele-violetne.
gregoriansk adj. gregooriuse, g-a kalendern v.
tideräkningen gregooriuse kalender v.
ajaarvamine.
grej fam. 1. —en,—er asi, riist. 2. —et tegemine,
askeldamine; asjad, varustus. —a1 intr., fam.
(bestyra) (millegi) kallal olema, (millegagi)
tegelema, askeldama.— or pl, fam. riistad,
asjad, kolu.
grek —en,—er kreeklane. —inn|a —an,—or
kreeklanna. —isk adj. kreeka. —iska —n kreeka
keel.
Grekland n. Kreekamaa,
gren —en,—ar oks; haru;flg. ala, haru. —a1 refl.
harunema, hargnema, vägen g-r sig tee
hargneb. —dike põll harukraav. —ig adj. okslik,
oksaline; haruline, —ledning tehn. haruliin.
—ljus kroonlühter, —rör tehn. harutoru. —sax
aiakäärid. —verk oksastik, oksad,
grenadin [—in] —et v. —en,—er van. õhuke
siid-riie.
grenadjär [—ar] —(e)n,—er grenader.
grensl|a v. gränsl|a1 tr. ratsa e. kaksiti istuma. —e
adv. kaksiti, ratsa,
grep v. grep|e —en,—ar hark, hang, vigel. —|e
—en,—ar sang, kõrv.
grepp —et,= 1. võte, haare. 2. fig. arusaamine,
taip, ’lähenemine’. 3. erik. käepide, —bräde
muus. sõrmlaud.
grevar pl. vinnud, kõrned.
grev|e —en,—ar krahv, i g-ens tid viimsel hetkel,
parajaks ajaks. — estånd krahviseisus.
—evär-dighet krahvus, krahviseisus. —inn|a —an,
—or krahvinna, —lig adj. krahvlik. —skap
~et,= krahvkond.
griff|el —eln,—lar krihvel, —tavla krihvlitahvel,
kiltkivitahvel.
grift —en,—er lit. haud. —valv haudvõlv. —(e)tal
matusekõne.
griljera1 tr., keed. röstima. —d adj. part. 1.
röstitud. 2. võretatud,
grill —en,—ar 1. röst, rest toitude röstimiseks. 2.
röstimisruum (restoranis). —a1 tr. röstima.
griller pl veider tuju, veidrad ideed,
ettekujutused, sätta g. i huvudet på ngn kellelegi
kärbseid pähe ajama,
grimas [—ås] —en,—er lõust, grimass,
näomoo-nutis, göra g-er åt ngn kellelegi grimasse
tegema, —era1 intr. grimasse tegema, nägu
moonutama, grimassitama.
grimera1 tr. grimeerima.
grim |ma —man,—mor 1. päitsed, valjad, sätta
g-ma på en häst hobusele päitseid pähe
panema. 2. fig. kinnitusvahend, kinniti. —skaft
päitserihm, päitsenöör, ratse,
grin —et,= 1. grimass, lõust. 2. irve, irvetus. 3.
nutuvirin, pirin, töinamine, ulumine. —a1
intr. 1. (grimasera) grimasse tegema. 2.
(skratta) irvitama, (pilkavalt) naerma. 3.
(gråta) nutma, pirisema, virisema, töinama.
—ig adj. nutune, töinav, virisev, —olle, —varg
irvitaja; töinaja;/am. viripill, piripill, kisapill,
grind — en,—ar värav, mota Olle i g. kedagi
(mingi ettevõtte) alguses takistama, —pengar
väravaraha. —pojke väravapoiss. —stolpe
väravapost. —stuga väravamajake,
väravavahi majake. —vaktare väravavaht,
värava-valvur. —vakterska naisväravavaht.
grindval zool mustvaal.
grip —en,—ar müt., kunst greif.
grip|a4 tr. 1. kinni haarama, kahmama, kinni
võtma, kinni hakkama; püüdma, tabama. 2.
kasutama (hakkama). 3.fig. haarama,
liigutama, härdaks tegema, g-a en tjuv varast
kinni võtma, han greps av polisen politsei võttis
ta kinni, g-a efter ngt midagi haarata
püüdma, millestki kinni hakkama, g-a ngn i
armen kellelgi käsivarrest kinni haarama, g-a
133
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
