Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - granris ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
granris/gravplundring
—ris kuuseoksad, kuuseraod, kuusehagu.
—skog kuusemets, kuusik, —sångare zool
väike lehelind, —trä kuusepuu, kuusepuit.
granat —en,—er 1. bot. granaat(õun). 2.
poolvää-riskivi, granaat. 3. sõj. granaat, —eld sõj.
gra-naadituli. —kartesch sõj granaatkartetš,
miin. —kastare sõj. miinipilduja; miinipildur.
—skärva granaadi— v. miinikild. —träd bot.
granaatõunapuu. —äpple bot. granaatõun.
*grand —et,= v. fam. grann paluke, raasuke,
kübe, ett litet g. natuke, veidike, raasuke,
vänta lite g. pidage hetkeks! oodake natuke!,
ej ett g. ei raasugi, ei põrmugi, ej ett g. bättre
ei karvaväärtki parem, se g-et i en annans,
men ej bjälken i sitt eget öga nägema pindu
teise, mitte aga palki omas silmas.
2grand —en,—er kõrgaadlik Hispaanias, grand.
—ezza [—éssa] —n (liialdatud) väärikus
(esinemises). —ios [—iås] adj. suurejooneline,
grandioosne. —seigneur [grar|senjor]
—en,—er suursugune härra,
grand prix [graTi pri] kõrgeim auhind (näitusel);
sport rahvusvaheline võistlus,
granit —en,—er geol, graniit, raudkivi, —artad
adj. part. graniiditaoline, graniitjas. —häll
graniitplaat. —klippa graniitkalju. —vård
gra-niitmälestusmärk.
Grankulla Kauniainen.
grann adj. värvirikas, kirev; ilus, nägus, töre;
ülespuhutud, ilustatud; erik. peen, (ved)
peeneks raiutud; fam., dial. täpne, g-a fjädrar
kirevad suled, g-a färger hiilgavad v. kirevad
värvid, g-a kläder kirjud e. toredad riided, en
g. solnedgång ilus päikeseloojang; en g. kari
töre e. rühikas mees, en g. tös nägus tüdruk;
g-a fraser ülespuhutud kõnekäänud,
ilustatud kõneviis \ förstå grant täpselt aru saama,
—laga muutm. adj. taktiline, peenetundeline,
diskreetne, han har uppträtt mycket g. ta ön
esinenud v. käitunud väga diskreetselt; õrn,
hell, delikaatne, saken är g. asi on delikaatne,
—lagenhet —en diskreetsus; delikaatsus, —låt
—en,—er ehe, iluehe, ehteasi, ehis; ilusad
riided, hilbud; tühi-tähi, tühiasi; (ordprål)
kõ-neilustus, meelitus, —låtsdocka moenukk,
eh-timishimuline, tühine naine, —tyckt adj. part.
täpne; nirp, valiv. —tyckthet —en täpsus,
grann |e —en,—ar naaber, üleaedne, —by
naaberküla. —bygd naabruskond. —folk
naabrid; naaberrahvas, —fru naabrinaine, —gård
naabermaja, naabertalu. —hustru, —kvinna
naabrinaine, —land naabermaa. —skap ~et
naabrus, naabruskond, ümbruskond, —stad
naaberlinn. —stat naaberriik, —sämja
hea-naaberlik vahekord, heanaaberlikkus. —träta
tüli e. riid naabrite vahel.
gransk|a1 tr. 1. kontrollima, läbi vaatama, uuri-
ma. 2. arvustama, hindama, kritiseerima,
retsenseerima. —ar|e —(e)n,= läbivaataja,
järe-lekatsuja, uurija, kontrollija; harva
arvustaja, kriitik, retsensent, —ning ~en,~ar
läbivaatamine, kontrollimine; hindamine,
kriitika, retsensioon, framlägga till g.
läbivaatamiseks esitama. —ningsnämnd žürii.
granulation —en,—er med. granulatsioonkoe
tekkimine; granulatsioon, sõmerjas sidekude
haaval.
granulera1 tr. 1. erik. sõmerdama, teraliseks
muutma. 2. med. sõmerusi tekitama,
grapefruit [grejpfrot] —en,—er pompelmuus,
greipfruut.
grassera1 intr. möllama, levima, võimust võtma,
pinda võtma,
gratial [—tsiàl] —et,= v. —er aupension. —ist
[—ist] —en,—er pensionär, pajuklane.
gratie —n graatsia.
gratifikation — en,—er gratifikatsioon, ergutusra-
ha, lisatasu,
gratin v. gratäng [—ax\] — en,—er keed.
riivleiva-ga valmistatud kala— v. liharoog. —era1 tr.,
keed. gratineerima. —förrn
gratineerimis-vorm.
gratis adv. ja muutm. adj. graatis, tasuta,
hinnata. —bilaga hinnata kaasanne, —biljett
priipi-let. —passagerare piletita sõitja, ’jänes’,
gratul|ant ~en,~er õnnesoovija, õnnitleja.
—ation ~en,~er Õnnesoov, õnnitlus,
gratu-latsioon. —ationsbrev õnnesoovikiri,
õnnit-luskiri. —era1 tr. õnne soovima, õnnitlema,
gratuleerima.
xgrav —en,—ar 1. kraav; auk, nõgu. 2. haud,
kalm; muinast. kalme, följa ngn till g-en
kedagi viimsel teekonnal saatma, följa ngn i
g-en kellelegi hauda järgnema, lägga i g-en
fig. hauda viima, kirstunaelaks olema,
bekymren lägger mig i g-en mured viivad
mind hauda, stå med ena foten i g-en ühe
jalaga juba hauas olema, olema jalg hauas,
teine haua äärel, från andra sidan g-en
sealtpoolt hauda, teisest maailmast, —allvarlig
adj. haudtõsine, surmtõsine, —and zool.
ristpart, kivipart. —brev hauaplatsikviitung.
—fynd haua—, kalmeleid. —fält kalmeväli.
—häll hauaplaat, —hög hauaküngas, kääbas,
kalm. —kammare haudvõlv, hauakamber,
—kapell, —kor surnukabel, —kamber, —kulle
hauaküngas, —kääbas, kalmuküngas.
—kummel kivikalmeküngas, kalmu kivivare,
—kyrka haudkabel. —lik adj. hauataoline,
haudjas;y?g. haud—, —lägga2 irr., tr. matma,
mulda sängitama. —läggning haudapanek,
matmine, matus, —plats matusepaik,
matu-sekoht. —plundrare hauarüüstaja,
hauarüva-taja. —plundring hauarüüstamine, hauarüve-
132
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
