Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - grävare ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
grävare/gudfruktig
ma, kolama, otsima, g-a i fickorna efter ngt
midagi otsides taskutes tuhnima, g-a i det
förgångna vanu asju välja tooma; rõhut.
abis.: g-a fram välja kaevama, kaevates esile
tooma, g-a igenom läbi kaevama, g-a ned
maha matma, g-a ned sig end sisse kaevama;
fig. end maha matma, millessegi süvenema,
g-a ned sig i sina böcker end raamatute taha
maha matma, raamatutesse süüvima, g-a
undan pealt ära kaevama, kaevates
eemaldama, g-a upp lahti e. välja kaevama, g-a ut
välja kaevama, —are ~n,= kaevaja, kaevur.
—grep(e) kaevamishark. —ling ~en,~ar zool
mäger, —maskin ekskavaator, —ning
~en,~ar kaevamine, —skopa 1. haardkopp.
2. kaevamismasin, ekskavaator, —svin
mäger, —svinshund mägrakoer, taksikoer.
gröd|a —an,—or oras, kasvav vili, växande g-a
vili põllul, vili kõrrel, kasvav vili.
gröe —n bot. nurmikute ja partheinte ühine
nimetus.
grön adj. roheline, haljas, gå ut i det g-a
rohelisse minema, haljasse loodusesse minema,
göra sig g. fig. end tähtsaks e. targaks
tegema; meelitlema, lipitsema, mehkeldama;
fam. end sisse sööma, vara g. piimahabe e.
kollanokk olema, i min g-a ungdom mu
varases nooruses, vara g. av avundsjuka
kadedusest roheline olema, man kunde bli g. för
mindre sellest vähemgi asi võib vihastada,
—aktig adj. rohekas, —bena zool mudatilder,
—bete karjamaa, —foder haljassööt (—da).
—fodra1 tr. haljassöödaga söötma. — gräs(et)
aas, haljas muru. —gul adj. rohekaskollane.
—gödsling põll haljasväetis; haljasväetise
andmine. —göling —en,—ar 1. zool. roherähn,
meltsas. 2. fig. kollanokk, piimahabe, —kulla
bot õõskeel. —kål roheline kapsas,
—köpingsblad kilpla(aja)leht. —landsfarare
Gröönimaale sõtija. —landsval zool grööni
vaal, põhjavaal. — ländare — n,= gröönlane,
—ländsk adj. gröönimaa, —område roheline
ala. —saker pl aedvili, köögivili, keeduvili,
juurvili, —sakshandel aedviljakauplus.
—sallad bot. peasalat, roheline salat. —sisk|a
—an,—or zool. siisike, —soppa aedviljasupp,
rohelissupp. —spett vt. —göling. —såpa
roheline seep. —ärter rohelised herned.
Grönköping rootsi humoristi H. Zetterström’ i
leiutatud nimi tüüpilisele rootse väikelinnale.
Grönland Gröönimaa.
grönsk|a 1. —an rohelus, haljus. 2.1 intr.
haljendama, rohendama. —ande adj. part.
rohen-dav, haljendav, roheline. —as1 dep., dial
haljendama, rohendama.
grop
2gröp
a2 tr. välja kaevama, õõnestama,
a tr. sõmeraks jahvatama. — |e —et sõmerik,
sõmerjahu. —kvarn sõmerikuveski,
sõmerja-huveski. —ning ~en,~ar 1. sõmeraks
jahvatamine. 2. sõmerik, sõmerjahu.
gröt —en,—ar puder; tangupuder; med.
puder-hautis, vara het på g-en fig. kärsitu e.
läbematu olema, gå som katten kring (en) het g.
fig. nagu kass palava pudru ümber keerlema.
—a1 I. tr., g. i ngt milleski tuhnima, g. ihop
fam. kokku segama. II. refl. pudruks e.
pud-ruseks muutuma, —aktig adj. pudrutaoline,
puderjas. —fat pudrukauss, —ig adj.
puder-jas, pudrutaoline; segane, ebaselge. — kräkla
dial pudrumänd. —lik adj. pudrusarnane,
pudrutaoline. —myndig adj. ennast täis,
täispuhutud, upsakas, kehkjas, vara g. ka
hooplema, uhkeldama, —myndighet —en
täispu-hutus, upsakus, kehkus, hooplemine,
—omslag med. puderhautis. —rim jõulu ajal
pud-rusöömise puhul loodud riimi salm; lonkav
riim.
guano —n v. —t guaano, linnusõnnik.
gubb|e —en,—ar 1. rauk, vanamees. 2. fam.
(make) vana, vanamees, taat. 3. fam. isa,
ülemus, juhataja 4. fam. poisu, poiss, seltsimees,
min g-e lilla mu poisu. 5. figuur, pilt;
grimass, rita g-ar pilte e. figuure joonistama,
karikatuure joonistama, bok med g-ar /
pildiraamat, g-en i månen mees kuu peal; göra
g-ar lõustlema, grimasse tegema. 6. rumalus,
eksimus, lollus, han gjorde en allvarlig g-e ta
tegi suure rumaluse, l.fam. võte, riugas, den
g-en går inte! see asi ei lähe nii hõlpsasti!
minuga sa nii kergesti hakkama ei saa. 8.
(svordom),/ör hundra g-ar tuhat ja tuline, —aktig
adj. vanamehelik, raugalik, —hosta kuiv
köha. —skinn lagritsakompvek. —stut fam.
vana. —välde fam. vanade valitsus, —ålder
raugaiga.
gubevars interj. jumal hoidku! helde taevas!
muidugi!
guckusko —n,—r bot. kuldking.
gud —en,—ar jumal, gode g.! armas jumal!
armas taevas! sa heldene arm! sa halastus!,
store g.! heldene jumal!, heldene taevas! en
syn för g-ar töre, vete g-(arna) jumal teab,
det har jag g-i nog av seda on mul üliküllalt,
g-i klagat jumal paraku, kahjuks, det var en
g-s lycka, att jag var där jumala õnn,
et ma seal olin,för g-s skull jumalapärast,
i g-s namn jumala nimel, med
g-s hjälp jumala abiga, kui jumal
aitab, med g-s nåde jumala armust, vid g.
jumala nimel, —aktig adj. vaga, jumalakartlik,
usklik, en g. vandel jumalakartlik elu.
—ak-tighet —en vagadus, jumalakartlikkus, —barn
ristilaps. —dotter ristitütar. —fa(de)r ristiisa,
vader, —fruktig adj. jumalakartlik. —fruktig-
138
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
