Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - gudfruktighet ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
gudfru ktighet/gulden
het —en jumalakartlikkus. — inn| a —an,—or
jumalanna, jumalatar, —lig adj. vaga,
jumalakartlik, usklik; vagatsev. —lös adj.
jumalavallatu, nurjatu: ateistlik. — mo(de)r ristiema,
—om —en,—ar jumalus. — omlig [—o—] adj.
jumalik. —omlighet —en,—er jumalus;
jumalikkus. —skelov! jumal tänatud, tänu
jumalale! —son ristipoeg,
guda|beläte, —bild jumalakuju, —boren adj.
part. jumalast sündinud, —dryck jumalate
jook, nektar, —flamma jumalik tuli. —gnista
jumalast antud andekus, —gåva jumalaand.
—lik adj. jumalasarnane, jumalataoline.
—lara 1. teoloogia. 2. mütoloogia, —makt
jumalik võim. —mat ambroosia; maitsev toit.
—människa jumal-inimene. —saga jumalate
muistend, jumalate saaga, müüt. —skön adj.
jumalikult ilus, ilus nagu jumal, —spis
jumalate toit, ambroosia, —svar oraaklivastus.
—sänd adj. part. jumalast saadetud, —väder
jumalik ilm.
guds|begrepp jumalamõiste, —dorn
jumalako-hus, jumalaotsus, ordaal. —dyrkan
jumalateenistus, usutalitused, —fientlig adj. ateistlik,
jumalavaenulik. —fruktan jumalakartus.
—föraktare jumalapõlgaja. —förgäten adj.
part. jumalavallatu. — fornekare
jumalasal-gaja.—förnekelse jumalasalgamine.
—för-smädande adj. part. jumalateotuslik, jumalat
teotav, —försmädare jumalateotaja.
—för-smädelse jumalateotus, —lån jumalaiva, jag
har inte fått ett g. på hela dagen ma pole
täna saanud jumalaivagi hamba alla. —långa
adj., hela g. dagen päev otsa. —man
jumalamees. —moder jumalaema. — nåd(e)lig adj.
näivpüha, teeseldud püha, valevaga. —tjänst
jumalateenistus, under g-en jumalateenistuse
ajal. —ängel jumalaingel; laps.
guding v. gudung|e —en,—ar zool. isahahk, hahk.
guffar ristiisa, vader.
gul adj. kollane. — |à —an,—or rebu,
munakollane. —aktig adj. kollakas, —blek adj.
kollakas-kahvatu. —blåsa anat. kollaskeha. —brun
adj. kollakaspruun. —färga1 tr. kollaseks
värvima, —ing —en, —ar kollanahk;
streigi-murdja. —måla1 tr. kollaseks maalima;
kollaseks värvima. —måra bot. hobumadar. —na1
intr. kollaseks minema, kolletama; küpsema;
närtsima, —näbb —en,—ar 1. kollase nokaga
lind. 2. soom. 1. semestri üliõpilane, rebane;
kollanokk, —ockra kollane ooker, kollane
värvimuld. —siktig adj., med. kollatõbine.
—sippa bot. kollane ülane, —sot med.
kollatõbi. —sparv zool. talvike, talitsiitsitaja. —trast
zool. peoleo, vihmakass, —törne bot.
astel-hernes. —ärla zool. lambahänilane.
gulasch [—äšš] —en 1. guljašš 2. pl. —er fam.
hangeldaja, tõusik, —baron suurhangeldaja,
laiutav tõusik.
guld —et v. poet. gull —et kuld, lova g. och gröna
skogar kullamägesid tõotama, pümajõgesid
ja pudrumägesid lubama, tala är silver men
tiga är g. rääkimine on hõbe, vaikimine on
kuld, ta trollet för g-et tigedat (ja inetut)
naist võtma raha pärast, —arbetare
kullassepp, kuldsepp, —bad fot. kullavann. —bagge
zool. kuldpõrnikas, —barr kullakang.
—belägga2 irr., tr. kuldama, —beslagen adj.
part. kullatud, —blad kullaleht. —brokad
kuldbrokaat. —brons kullapronks. —bröllop
kuldpulmad. —bågad adj. part., g-e glasögon
kuldraamiga prillid, —dragare erik.
kuldtraa-di—, kardlõngavalmistaja. —feber
kullapalavik. —fisk kuldkala. —fiix võik. —fågel 1.
luul. kuldlinnuke. 2. fam. rikas inimene, —fält
kullaväli. —färg kullavärv, kullakarv.
—förande adj. part. kulda sisaldav, —grund
tehn. kuldpõhi, kuldamine, —gruva
kullakae-vandus; fig. kullaauk, varaallikas. —grävare
kullakaevur. —gul adj. kuldkollane, —halt
kullasisaldus. — haltig adj. kulda sisaldav,
—infattning kuldraam, —inlösning maj.
kuld-lunastus. —kalv 1. piibl. kuldvasikas. 2. fig.,
dansa kring g-en tantsima kuldvasika
ümber, rikkust taga ajama, —kantad adj.
part. kullaga ääristatud, —klimp kullatomp.
—korn kullatera, —krog fam. peenem
restoran. —lamé kuldlamee. —land kullamaa.
—makare —n,= kullategija, alkeemik.
—makeri [—i] —(e)t kullategemine, alkeemia,
—medalj kuldmedal, —mynt kuldraha,
kuldmünt, —myntfot kuldvääring,
kuldva-luuta. —papper kuldpaber. —pudr|a —an,—or
bot. lepiklill. —regn bot. kuldnõreti. —sand
kullaliiv. —smed kuldsepp, kullassepp;
kuldpõrnikas. —smidd adj. part. kullaga kaetud.
e. ehitud, —snitt trük. kuldlõige, —stickad
adj. part. kullaga tikitud, —stoft kullatolm.
—tacka kullakang. —tryck kuldtrükk. —tråd
kuldtraat; kuldlõng. —tyg kuldkangas. —ur
kuldkell. — vaskare kullapesija. —vikt
kulla-kaal, kullaraskus. —vinge zool. kuldliblikas.
—våg kullakaal, väga sina ord på g. oma
sõnu hoolikalt kaaluma. —åder
kullasoon, —ålder 1. müt. kuldaeg. 2. fig.
hiilgeaeg.
gull|gosse kullapojuke, lyckans g. õnnelaps,
õnneseen. —hårig adj. kuldjuukseline,
kuldjuus-tega. —höna zool. lepatriinu, —ris bot.
kuldvits. —stol, bära ngn i (på) g. kedagi kätel
kandma, —trav bot. kuningakepp. —viva bot.
nurmenukk, kikkapüks. —ebarn fam.
pailaps, kullapai.
gulden muutm. (mynt) kulden.
139
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
