Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - gäms ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
gäms [g— v. j—] v. gems —en,—er zool kaljukits,
gäng —et,= fam. (töö)vahetus; jõuk; seltskond,
gäng|a 1. —an,—or (kruvi v. mutri) keere, vint,
käik; fig. kord, han är ur g-orna ta ön
kor-rast ära, det gick i sina gamla g-or läks vanal
viisil. 2.1 tr. keeret lõikama, keermetama;
vintide abil kinnitama, sisse kruvima. —baek
tehn. keermelõikur. —borr tehn. keermepuur.
—klopp|a —an,—or tehn. keermepakid (riist
välise keerme lõikamiseks), —ning ~en,~ar
keermelõikamine, keermetamine. —stål tehn.
keermetera. —tapp tehn. riist sisemise
keerme lõikamiseks,
gänglig adj. kõhetu, nigel, vibalik, —het —en
kõhetus, kõhnus, kuivetus, nigelus.
gängse adj. tavaline, harilik, üldtarvitatav,
üldiselt tarvitusel olev, ett allmänt g. talesätt
harilik kõneviis e. kõnepruuk,
gärd — en,—er 1. aj. maks, lisakoormis. 2. lit.
avaldus, väljendus, tõendus, tõend,
tunnistus, som en g. av tacksamhet tänulikkuse
avaldusena e. väljendusena.
gård|a1 tr. taraga e. aiaga ümbritsema,
tarastama. —|e — et,—en 1. põld, väli, nurm, g-et är
upprivet v. uppgivet fig. asi on kaotatud. 2.
taraga piiratud ala. 3. dial ja soom. tara,
aed. —s|el v. —s|le —let aiateibad, aiaroikad,
tarateibad, tararoikad. —sgård tara, aed;
tei-vastara, teivasaed. —sgårsstör tarateivas,
aiateivas, —sia1 tr. tarastama. —smyg zool
käblik.
gärna adv. meelsasti, hea meelega, mer än g.
vägagi, väga meelsasti, väga hea meelega,
det må han g. göra tehku seda pealegi, det är
inte g. möjligt see ei ole hästi võimalik, icke
g. i dag parem mitte täna, g. för mig
minugipärast.
gärning —en,—ar tegu, goda g-ar head teod,
gjord g. står ej att ändra mis tehtud, seda ei
saa enam muuta, gripa ngn på bar g. kedagi
teolt tabama. —sman tegija; süüalune,
kurjategija. —sort jur. kuriteokoht.
gärs v. gers —en,—ar zool. kiisk.
gäsp|a1 intr. haigutama, —ning ~en,~ar
haigutamine, haigutus,
gäss pl., vt. gås. —ling — en,—ar hanepoeg.
gäst — en,—er külaline, võõras. —a1 tr. ja intr., g.
(hos) ngn kellegi juures külas e. võõrusel
olema, kellegi külaliseks olema, —abud van.
pidusöök, pidusöömaaeg, —bok külalisraamat,
—fri adj. külalislahke, —frihet külalislahkus,
—föreställning külalisetendus. —ning
—en,—ar külasolek; majutamine; (vaenlase,
surma) külastamine, —rum võõrastetuba.
—vänlig adj. külalislahke, —vänlighet
külalislahkus. —vänskap aj. sõbralik läbikäimine;
külalislahkus.
gäms/göra
gästgiv|are —ar(e)n,= võõrastemajapidaja; nalj.
külalislahke isik. — argård võõrastemaja,
öömaja. —arskjuts van. posthobused. —eri [—i]
~(e)t,~er 1. võõrastemajapidamine;
kõrtsi-pidamine. 2. võõrastemaja,
gästrik|e —en,—ar gästriklane.
Gästrikland maakond kirdepoolses Kesk-
Rootsis.
gäv adj., van., fam. töre, uhke.
Gävle [jeevle] Lõuna-Norrlandi pealinn.
göd|a21. tr. (kreatur) nuumama; (jord) väetama,
rammutama. II. refl. end nuumama; rikkaks
minema, —boskap nuumkari, nuumveised.
—gris nuumsiga, nuumpõrsas. —kalv
nuum-vasikas. —ning ~en,~ar 1. nuumamine,
nuum. 2. (kunst)väetis. — ningskur nuumravi.
—ningsmedel, —ningsämne väetis,
rammu-tus. —sel ~n sõnnik, väetis. —selbrunn
virtsahoidla, —kaev. —selgrep(e) sõnnikuhark.
—selhög sõnnikuhunnik. —selränna
virtsa-renn. —selspridare sõnnikulaotaja.
—selvat-ten virtsavesi. —sla1 tr. sõnnikuga väetama.
—sling ~en,~ar 1. sõnnikuga väetamine. 2.
sõnnik, väetis,
göjemånad van. küünlakuu, veebruar,
gök —en,—ar 1. kägu, kukulind. 2. fam.
kohvi-naps. 3.fig. kelm, vigurivänt, en munter g.
lõbus poiss, —blomma v. —blomster bot.
käo-kann. —tita zool väänkael, —unge käopoeg;
fig. tänamatu kasulaps. —ur käoga kell,
kägukell. —ägg käomuna. —ärt bot.
hiireher-nes.
göl —en,—ar lomp, mülgas; sügavam koht meres
või jões.
göling —en,—ar mer. tali.
göm|fröig adj., bot. katteseemnelised. —ma l.21.
tr. peitma, varjama; alal hoidma, säilitama;
varuma; kõrvale panema. II. refl. ennast
peitma e. varjama, peitu minema, peitu
pugema (för ngn kellegi eest), gömt är icke glömt
mis edasi lükatud, see pole veel jäetud, g. i
minnet meeles pidama, g. undan ära peitma.
2. —man,—mor hoiukoht, panipaik,
peidupaik, ha ngt i sina gömmor enese käes hoiul
pidama, hoiul olema (kellegi käes), gå i
andras gömmor teiste asjades tuhnima, leka
kur-rag. peitust mängima, —me ~t,~n 1.
peidupaik, peidukoht. 2. bot. seemnerüü. —sle
~t,~n, —ställe peidukoht, peidupaik;
hoiukoht, panipaik,
göp|en —nen,—nar van. peotäis.
gör|a2 irr. I. tr. tegema; valmistama, g-a ngt
begripligt för ngn kellelegi midagi
arusaadavaks tegema, det g. ingenting see ei tähenda
midagi, sellest pole lugu, sel pole tähtsust,
hur mycket g. det (tillsammans) ? kui palju
see välja teeb?, kui palju on kokku?, sagt och
145
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
