- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
144

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Gg - gångled ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

gångled/gällen

märk), —led tehn. hing, liigend, —linne
ihupesu. —låt rahval, rahvaviis, —matta
põranda-riie, põrandavaip. —spel mer. püstvinn. —stig
jalgtee, jalgrada, teerada, —stol (lapse)
käi-mistool. —trafikant jalakäija, —tunnel
jalakäijate tunnel —tävlan võidukäimine.

går muutm., i g. eile, i g. kväll eile õhtul, —dagen
eilne päev, g-s händelser eilsed sündmused,
g-s post, tidning eilne post, ajaleht,
—dagsnummer eilne number.

gård —en,—ar 1. õu, hoov; tara. 2. talu, majand.
3 .jur., årh. aed. 4. sport plats, väljak. 5. astr.
rõngas Kuu v. Päikese ümber, rum åt g-en
õuepoolne e. hoovipoolne tuba. —farihandel
rändkaubandus, kandekaubandus.
—fari-handlande subst, part., —farihandlare
rändkaupmees, kandekaupmees, harjusk. —var
—en,—ar Õuekoer, hoovikoer.

gårding —en,—ar mer. köis purjede raade külge
sidumiseks.

gårds |bruk põllumajandus, põllupidamine,
—dräng talusulane. —folk majaelanikud,
taluelanikud; taluteenijad. —hund õuekoer,
hoovikoer. —hus hoovimaja, hoovipealne
maja. —kari majahoidja, kojamees, —plan
—plats õu, hoov. —rätt jur., aj. mõisakohus.
—sida õue— e. hoovipoolne külg. —tomt
majakrunt. —ägare majaomanik;
taluomanik.

gås —en, gäss hani ;fig. rumal inimene, jag har
en g. oplockad med dig mul on sinuga veel
kana kitkuda, mul on sinuga vanu arveid
õiendada, det är som att slå vatten på g-en
see on nagu hane selga vesi. —aktig adj.
ha-netaoline; rumal nagu hani, kohtlane.
—ak-tighet —en hanetaolisus; rumalus, kohtlus,
—bröst keed. hanerind; (rökt) suitsutatud
hani. —|e —en,—ar isahani. —fot hanejalg. —hud
’kananahk’, —karl isahani. —krås hane
sisikond. —leverpastej hanemaksapasteet.
—marsch hanemarss, hanerida, gå i g.
hanereas käima, —penna hanesulg (—le) —piga
hanekarjane. —stek hanepraad. —unge
hane-poeg; fig. rumal tüdruk. — vaktare
hanekar-jus, hanekarjane. —ögon 1. hansesilmakiri. 2.
trük. jutumärgid, hanejalad. —ört bot.
hanejalg.

gåt —en,—ar erik. uksepiit.

gåt|a —an,—or mõistatus, ge ngn en g-a (att
gissa) kellelegi mõistatust lahendada andma,
kellelegi midagi mõistatada andma, —full,
—lik adj. mõistatuslik.

gåv|a —an,—or 1. and, annetus, kink, kingitus,
ge ngn g-or kelleglegi kingitusi andma, få i
g-a kingituseks saama. 2. änne, talent,
—oavtal jur. kinkeleping. —obrev kinkekiri.
—omedel pl. teat. otstarbeks kingitud rahalised

vahendid, —opaket kingituspakk.
gäck 1. —et tögamine, nöökamine;
tembutamine, jant, driva g. med ngn kellegi üle nalja
heitma, kedagi nöökama e. tögama. 2.
—en,—ar kergats, kehkenpüks, narr, tola;
tembutaja, vigurivänt, slå g-en lös nalja
tegema, tempe tegema. —a1 tr. 1. petma;
nurjama, nurja ajama, g-d i sina förhoppningar
oma lootustes pettunud, g. ngns bemödanden
kellegi vaeva nurja ajama, kellegi
jõupingutusi asjatuks tegema. 2. van. pilkama,
teotama, Gud låter icke g. sig Jumal ei läse ennast
pilgata, —as1 dep., g. med ngn kedagi
pilkama e. nöökama. —eri [—i] —(e)t,—er
pilkamine, nöökamine, narritamine, nokkimine,
—sam adj., lit. kelmikas,
gädd|a —an,—or haug (havi), purikas, —drag
havilant. —krok haviund. —snipa väike haug.
xgäl —en,—ar zool. lõpus, —a1 tr., erik. rappima,
rookima, —blad lõpuseleht. —båge
lõpuse-kaar. —springa lõpusepilu.
2gäl v. geel [g—] —en,—er geel.
gäld —en jur. maksukohustus, võlg. —a1 tr. 1.
jur. maksma, tasuma. 2. lit. heaks tegema,
lepitama, tasuma, —bunden adj. part., jur.
võlgadega koormatud, —enär [—ar] —en,—er
võlgnik, võlglane, —fri adj. võlatu, ilma
võlgadeta. —förbindelse võlakohustus, —stuga
van. võlavangla,
^äll —et,= van. koguduskond, kihelkond; kiri-

kuõpetajaamet.
2gäll —et,= van., lit., haneg. kukelaul.
3gäll —et v. —en zool. nõre.
4gäll adj. läbilõikav, terav, kriiskav, hele.
^älla2 1tr. kohitsema, ruunama, lõikama.
2gäll|a2 intr. 1. maksma, maksev olema,
kehtima, käima. 2. peetama (millekski, kellekski).
3. puutuma (millessegi, kellessegi). 4. käima
(millegi, kellegi kohta); kaalul e. mängus
olema. 5. vaja e. tarvis olema (midagi teha), hur
länge g-er biljetten ? kui kaua on pilet
maksev?, detta g-er om alla see on maksev e. see
käib kõige kohta, enligt g-ande förordning
kehtiva korralduse kohaselt, förbli g-ande
jõusse e. kehtima jääma, göra g-ande
maksma panema; väitma, hans ord g-er mycket
tema sõna kaalub palju; han g-er för en
duktig läkare teda peetakse tubliks arstiks;
denna anmärkning g-er dig see märkus käib sinu
kohta e. puutub sinusse, detta g-de icke
henne see ei käinud tema kohta, det g-er liv eller
död elu või surm on mängus; det g-er att ha
ögonen med sig siin tuleb silmad lahti hoida,
siin tuleb ettevaatlik olla, göra sig g-ande
ennast maksma panema,
gällen v. gäll adj., dial. (om mjölk) tilgastanud,
murastanud, müre.

144

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0176.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free