Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - helskugga ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has been proofread at least once.
(diff)
(history)
Denna sida har korrekturlästs minst en gång.
(skillnad)
(historik)
nahaga millestki pääsema, —skugga täisvari.
—skuren adj. part. ühes tükis lõigatud,
—skägg täishabe. —spänn muutm., på h.
laskevalmis ;fig. ülipingul. —stekt adj. part.
tervena küpsetatud, —stöpt adj. part., vt.
—gjuten, —syskon lihased õed-vennad. — tid
sport täisaeg; täistööaeg. —ton 1. muus.
täis-toon, tervetoon. 2. ühtlane värvitoon, —tyg
tehn. valmisjahvatatud paberimass.
—täcka-re tõld. —vit adj. üleni valge, läbivalge. — ylle
täisvillane, —år täisaasta, kogu aasta, —ärm
pikk käis.
2hel muutm., müt. manala, surmariik. —sike —t
fam., —vete —t,—n põrgu, ställa till ett h.
põrgut tegema, det var ett rent h. see oli päris
põrgu, põrgu oli lahti, dra åt h.l käi põrgu!,
svaret blev rent åt h. vastus oli täiesti
pöörane, vad innerst i h.l mis põrgu nüüd lahti on!
—vetisk [—ét—] adj. põrgulik, põrgu—, ett h-t
larm põrgulärm.
hel|a 1. —an,—or fam. a. täispudel. b. esimene
naps. 21 tr. terveks tegema, tervendama,
parandama.
helg [—lj] —en,—ar püha. —a1 [—ga] tr.
pühendama; pühitsema, ändamålet h-r medlen
otstarve pühendab abinõu, —dag püha.
—dagsafton pühadelaupäeva Õhtu. —dagsklädd adj.
part. pühapäevariietuses. —dagskläder
pühapäevariided, —edom pühamu,
pühakoda. —eflundra zool. Põhjamere paldis. —else
—n,—r pühitsemine, pühaks kuulutamine.
—erån —et,= pühaduseteotus. —erånare
pühaduseteotaja. —fri adj., h. dag. argipäev,
—frid pühaderahu. —målsringning
pühade-kellad. —stämning pühademeeleolu.
helgon [—ån] — et,= pühak, —bild pühakupilt,
—kuju, ikoon, —dyrkan pühakuaustamine,
—kummardamine, —förklara1 tr. pühakuks
kuulutama, —gloria aupaiste, kiirtepärg,
oreool, —legend pühakulugu, legend,
vaga-jutt. —skrin pühakujäänuste kirst,
helig adj. püha, den h-a skrift pühakiri,
—förklara1 tr. pühaks kuulutama, —hålla4 tr. pühaks
pidama, —het —en pühadus,
helikon —et,= muus. kontrabass,
helio|fobi [—i] —(e)n med. valgusekartus. —graf
~en,~er 1. sõj. päikesevalgusega töötav
aparaat signaliseerimiseks. 2. astr. teleskoop
Päikese pildistamiseks, —gravyr trük.
helio-gravüür, fotomehaaniline sügavtrükk.
hell inter j., piibl., lit. tervist! elagu!
hellen [—én] — en,—er hellen, kreeklane, —ism
—en hellenism, —ist —en,—er hellenist,
vanakreeka kultuuri ja keele tundja. —sk adj.
hellenistlik, vana-kreeka.
heller v. häller adv. ka, icke, ej h. ega, ka mitte,
du är väl inte sjuk h.? ega sa ometi haige ei ole?
helskugga/hemslavinna
hellre v. hällre adv., komp ennem, parem(ini),
pigem(ini), meelsamini, jag önskar ingenting
h. ma ei soovi midagi muud, just seda ma
soovin.
Helsingfors [—ašš] Helsingi.
helst v. hälst. 1. adv., sup. (kõige) parem, vern
som h. kes tahes, igaüks, ükskõik kes, vad
som h. mis tahes, ükskõik mis, var som h. kus
tahes, ükskõik kus, hur som h. kuidas tahes,
ükskõik kuidas. 2. konj., h. som eriti, kuna.
helvetes |kval põrgupiin. —larm põrgulärm.
—maskin põrgumasin, —sten põrgukivi; vrd.
hei.
hem 1. —met,= kodu; kodune majapidamine,
hon sköter ensam h-met ta hoolitseb üksinda
koduse majapidamise eest. 2. adv. koju, ta h.
spelet mängu võitma, ta h. skotet mer. sooti
sisse tõmbama, hälsa h. koduseid tervitama;
fam. ebaõnnestuma, gå h. och lägg dig! fam.
kasi minema, —arbete kodune töö.
—assistent koduteenija, koduabiline, —bageri [—i]
kodune leivatööstus, —bränning kodune
viinapõletamine. —bakad adj. part.
koduküpse-tatud. —biträde koduabiline, —bud 1 .jur.
lu-nastuspakkumine. 2. han har fått h. surm on
tema ära kutsunud, —bygd kodukoht,
—bygdsmuseum koduloomuuseum, —bära4
tr. koju viima; saavutama, kätte võitlema, h.
ngn sina tacksägelser kellelegi tänu
avaldama, h. segern võitu saavutama, —falla4
intr. 1. (återbördas) (kellegi valdusse) tagasi
minema. 2. (utlämnas åt) osaks e. saagiks
langema. 3. (nedsjunka i) (alla) langema,
—frid jur. kodurahu, —fridsbrott jur.
majara-hu e. kodurahu rikkumine. —fard kojusõit,
—född adj. part. pärit (kuskilt), sündinud
(kuskil), —följd jur. kaasavara, —föra2 tr.
koju viima, —förlova1 tr. puhkust andma,
puhkusele laskma; koju saatma, —gift
—en,—er kaasavara, —gjord adj. part.
kodu-tehtud. —gång 1. jur. majarahu rikkumine. 2.
mäng. voit. —gård kodutalu, —göra kodutöö,
kodune töö. —hjälp koduabi, abi koduse
tööga. —ifrån adv. kodunt, kottu, —industri
kodutööstus. —inredning kodusisustus. —kalla1
tr. koju kutsuma, —konsulent
majapidamis-konsultant. —känsla kodutunne. —kär adj.
kodu armastav, —lagad adj. part.
koduteh-tud. —land kodumaa, —lån kojulaen.
—längtan kojuigatsus, —läxa kodutöö, kodune
ülesanne. —lös adj. kodutu, —omkring adv.
kodupaigas. —ort kodukoht, —ortsrätt jur.
kodukohaõigus. —resa 1. kojusõit. 22 intr.
koju sõitma, —sjuk adj. kodu järele igatsev.
—skicka1 tr. koju saatma, —skillnad jur.
lahuselu. —slavinna nalj. teenija; kodupere-
153
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
