Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - hemslöjd ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
hemslöjd/hertiglig
naine, —slöjd kodukäsitöö, —socken
koduki-helkond. —stad kodulinn, —stickad adj. part.
kodukootud, —stil ped. kodutöö,
kodukir-jand. —ställa2 tr. (kellegi) otsustada jätma.
—ställan ilma a. ja pl. esitis, ettepanek,
—sända2 tr. koju saatma.—söka2 tr. katsuma;
karistama, nuhtlema. — sökelse —n,—r
katsumine; karistus, nuhtlus, —tam adj. kodune,
taltsas, —trakt kodukoht, —trevlig adj.
kodune, hubane, mugav mõnus, —trevnad
kodusus, hubasus, mõnusus, mugavus, —vist
elukoht. —väg kodutee, —värn kodukaitse,
—vävd adj. part. kodukootud, —åt adv. kodu
poole.
hemisfär [—är] — en,—er poolkera,
hemlig adj. salajane, sala. —en adv. salaja,
salamahti. —het —en,—er saladus. — hetsfull adj.
saladuslik, salapärane. —hetsmakare —n,=
salapäratseja. — makeri [—1] —(e)t,—er
sala-päratsemine. —hus vt. avträde, —hålla4 tr.
salajas hoidma, varjama, —hållande —t
subst. part. salajas pidamine, varjamine.
—stämpla1 tr. salajaseks märkima,
hemma adv. kodu, kodus, var är du h. ? kus sa
elad?, fullt h. i ngt täiesti kodus millegagi,
känna sig som h. ennast nagu kodus tundma,
vara h. mäng. võitma. —bolsjevik nalj., pöl.
rootsi enamlane, —gjord adj. part.
koduteh-tud. —hörande adj. part. pärit, —stadd adj.
part. kodune, kodus olev, göra sig h.
kodunema; kogenud, —varande adj. part. kodune,
koju jäänud, —vid adv., dial. kodu ligidal,
hemman —et,= talu. —sägare taluomanik,
hemsk adj. õudne, kole, en h. tystnad õudne
vaikus; adv. väga, h-t gärna meeleldi.
hemul —n 1. jur. kaubavastutus. 2. fig. alus,
autoriteet. —a1 tr., jur. omandiõigust
kinnitama. —sman 1 .jur. kauba eest vastutaja 2.
fig. ’allikas’, autoriteet,
hen —en,—ar dial. luisk, kõvasi, tahk.
henn|a —an keem. henna, teat. looduslik
värvaine.
henne pron., vt. hon.
hepatit [—it] —en,—er 1. med. maksapõletik,
hepatiit. 2. miner, liik pagu.
heraldik [—ik] —en heraldika, vapiteadus. —er
[—å—] —n,= heraldik (heraldika eriteadlane),
herbari|um — et,—er herbaarium,
herda|brev kirjasekiri (piiskopi poolt
väljasaadetud ringkiri), —minne vaimulikkude
elulookirjeldus.
herde —n, herdar karjane, karjus
hingekarjane. —dikt karjaseluuletus. —flöjt
karjasevi-le, pajupill; karjasarv, —pasun, —folk
karjus-rahvas; rändrahvas, —gosse karjapoiss,
—kall hingekarjaseamet. —stav karjasekepp.
—tjäll fig. kirikumõis.
herdinn|a —an,—or naiskarjane, karjatüdruk;
karjuse armastatu karjaseluules.
hereditär [—ar] adj., med päritav, päritud,
here|si [—1] ~n,~er ketserlus, hereesia. —tiker
[—et—] ~n,= aj. ketser, hereetik. —tisk adj.
ketserlik.
herkul|esarbete hiiglatöö, —isk [—ü—] adj.
hiiglaslik, gigantne,
herm —en,—er büstiga lõppev kivitulp, herm.
hermafrodit —en,—er 1. müt. mõlemasuguline
jumalus. 2. biol. mõlema sugupoole
suguelunditega organism, hermafrodiit.
hermelin —en,—er zool. lahits, suur nirk, kärp;
kärbinahk; hermeliin,
hermetisk adj. õhukindel, hermeetiline,
heroin [—in] —et farm. valuvaigistav ja rahustav
ravim, heroiin,
heroisk [—å—] adj. kangelaslik, heroiline,
herostratisk [—å—] adj. halvakuulsuslik.
herr|e —n v. Herren (Gud),—ar (tiitlina herr)
härra; isand, peremees; valitseja, h. ordförande!
härra esimees!, vad önskar h-n? mida te
soovite?, vara h-e över sig själv ennast
valitsema, enese isand olema, h-e gud! issand
jumal!, vår H-e Issand, meie Jumal, vara h-e i
huset majas peremees olema, vara sin egen
h-e sõltumatu e. iseseisev olema. —adöme
~t,~n valitsus, võim. —an ilma a.ja pl, van.
Issand, i H-s namn Jumala nimel, efter så
många h-s år hulga aja pärast, ett h-s väder
kole ilm, ett h-s elände hirmus viletsus, dö i
H-om årh. Issandas surema, H-s smorde
årh. Issanda võitud, —artikel kaub.
meeste-kaup. —avdelning meesteosakond. —avälde
valitsus, võim; enesevalitsus, återvinna h-t
över sig själv enesevalitsust tagasi saama,
—bekant subst, ja adj. meestuttav.
—bekläd-nadsaffar, — ekipering(saffar) meesteriiete
äri. —dubbel meespaarismäng (tennises).
—efolk härrasrahvas valitsev rahvas. —egods
mõis. — eklass härraskond, härraskiht. —elös
adj. peremeheta, omanikuta, —eman
härrasmees. —esäte mõis; rüütlimõis, loss. —gård
mõis. —konfektion meeste valmisriiete äri.
—rum härradetuba. —singel meeste
üksik-mäng (tennises). —skap ~et,= härrased, får
jag be h-et stiga på? kas tohin teid
(härra-seid) sisse paluda? — skapsfolk härrased,
härraskond. —skapslik adj. härraslik.
—skräddare meesterätsep. —sällskap meesteseltskond;
mees seltsiline, —toalett meestetuba. —tycke
härrade soosing,
herrnhutar|e —(e)n,= hernhuutlane,
vennastekoguduse liige,
hertig —en,—ar hertsog, —dome hertsogiriik.
—inn|a —an,—or hertsoginna, —lig adj.
hert-soglik.
154
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
