Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - hävda ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
hävda/högvälboren
sioon, tava. 3. aj. ajalugu, en bragd som gått
till h-erna vägitegu, mis on läinud ajalukku.
4. poil. hea seisukord, åkern är i god h. põld
on hästi haritud, —a11. tr. a. kaitsma,
maksma panema, b. kinnitama, väitma, c. jur.,
põll. harima, korras hoidma, d. van., jur.
suguliselt läbi käima. II. refl. oma positsiooni
kaitsma, püsima jääma. —abok kroonika.
—afor skare ajaloolane, ajalooteadlane.
—atecknare ajalookirjutaja. —ateckning
ajalookirjutamine, historiograafia, —vunnen
adj. part. traditsiooniline.
hav|el —eln,—lar 1. med. hambatangid. 2. dial.
latt heinte kandmiseks. 3. tehn. hoob, kang.
häx|a 1. —an,—or nõid. 2lvan. nõiduma. —brygd
nõiajook. —bål tuleriit (nõia hukkamiseks),
—dans nõiatants, —eri [—i] ~(e)t,~er
nõidumine, nõidus, nõiakunst, lumm. —kittel fig.
nõiakatel. —lik adj. nõiasarnane. —mästare
nõid, võlur, mustkunstnik, —process
nõiaprotsess. —ring nõiaring, —sabbat nõiapidu.
—ört bot. nõiakold.
hö —(e)t hein, allt kött är h. piibl. kõik liha on
kui rohi. —bärgning heinaaeg, heinategu,
—feber med. heinapalavik. —frö heinapeber.
—gaffel heinahang. —lada heinaküün, —lass
heinakoorem, —skulle heinalakk (—ka),
—skörd, —slåtter heinategu, —snuva med.
heinapalavik, heinanohu, —stack heinakuhi,
—tapp heinatuust. —tjuga heinahang. —volm
v. —vålm heinasaad.
^öft — en,—er puus. —ben puusaluu. —led
puu-saliiges. —sjuka puusaliigesepõletik. —värk
puusavalu.
2höft muutm., på en h. umbkaudu. —a1 intr.,
fam. ära hindama, umbes võtma.
^ög —en,—ar 1. hunnik, kuhi; riit, virn; küngas.
2. muinast. kääbas, hauaküngas; rahval,
surnute küngas. 3. fam. hulk, jõuk. 4. mäng.
hunnik, pakk. —bo rahval, künkavaim.
—lägga2 irr., tr., —sätta2 irr., tr., muinast.
kalmesse matma, —tals, —vis adv. hunniku—,
kuhjakaupa.
2hög adj. kõrge; vali, tugev, h. sjö tugev lainetus,
h-t i tak(et) kõrge (tuba), h-a visan piibl.
ülemlaul, det är h. tid on viimane e. ülim aeg,
läsa h-t valjusti lugema, han är h. av sig ta
on kõrk, leva h-t laia elu elama, glädjen står
h-t i tak(et) lõbu on laialt, i h-sta grad
suurimal määral, det smäller lika h-t fam. üks
kama kõik. —adel kõrgaadel, —adlig adj.
kõrgaadlik. —akta1 tr. sügavasti austama,
väga lugu pidama, —aktning sügav austus e.
lugupidamine, med utmärkt h. suurima
austusega. —aktningsfullt adv. austavalt,
—aktuell adj. päevakorral olev, aktuaalne,
—altare peaaltar. —barmad adj. part. kõrgerindne,
kõrgete rindadega. —bent adj. part.
pikajalgne, pikakoivaline, —blå adj. sügavsinine,
—boren adj. part. kõrgestisündinud,
suursugune. —borg fig. keskus, —bröstad adj. part.,
vt. —barmad. —buren adj. part., med
högburet huvud püstipäi, püsti peaga, —båtsman
sõj., mer. ülempootsman. —bänk aj. aukoht,
aupink, —djur suuruluk; nalj. suur nina,
silmapaistev isik. —dragen adj. part. ülbe, kõrk,
suureline, upsakas. — Qäll kõrgmäestik;
tun-durmägi. —flod kõrgvesi. —frekvens el.
kõrgsagedus. —frekvensström el.
kõrgsagedus-vool. —färd uhkus, kõrkus; upsakus, ülbus:
suurelisus; edevus, —färdig adj. uhke, kõrk;
upsakas, ülbe, suureline; edev. —färdas1 dep.
uhkustama; kõrk olema, —förrädare
riigireetur. —förräderi riigireetmine. —gradig adj. 1.
miner, kõrge sisaldusega. 2. kõrge, suur.
—gul adj. helekollane, —halsad adj. part.
pika kaelaga, —het —en,—er kõrgus; suurus;
üllus, Ers H. Teie Kõrgus. — klackad adj.
part. kõrge kontsaga, —konjunktur
kõrgkonjunktuur. —kvarter peakorter, —staap,
—kyrka riigikirik, —kyrklig adj. riigikiriklik. —land
kiltmaa; kõrgustik, —ligen adv. väga,
äärmiselt. —ljudd adj. part. valjuhäälne, kõva, vali.
—ländare —n,= Šoti mägilane. —länt adj.
part. kõrge, kõrgmäestikuline. —lärd adj.
part. kõrgesti e. väga haritud, —mod ülbus,
suurelisus, kõrkus, —mosse kõrgraba.
—målsbrott jur. riiklik kuritegu,
riigireetmine. —mässa pea-jumalateenistus. —prosa
keel. kõrgproosa. —rest adj. part.
kõrgekasvuline. —sinnad, —sint adj. part.
õilis,õilsameelne, üllameelne, —skola ülikool, kõrgeim
õppeasutus, —slätt kiltmaa, —sommar kesk-,
südasuvi, —spänn ilma a. ja pl., på h. fig.
kõrge pinge ali. —spänning kõrgepinge, —st
on märksõnana. — stammig adj.
kõrgetüveli-ne. —stämd adj.part. kõrge; vaimustatud,
pidulik. —svensk adj. riigirootsikeelne,
kirja-rootsikeelne. —säsong kõrghooaeg. —säte
aukoht. — t on märksõnana, —talare
valjuhääldaja. —tid püha, pidu. —tidlig adj.
pühalik, pidulik. — tidlighålla4 tr. pühitsema;
pidulikult veetma. —tidsblåsa fam. pidukleit.
—tidsdräkt piduriietus. —tidsprägel pidulik
välimus, sätta h. på ngt millelegi pidulikku
välimust andma, —tidsskrud lit. piduüü,
piduriietus. —tidstal peokõne. —tidstala1 intr.
peokõnet pidama, —travande adj. part.
kõrgelennuline; ülespuhutud, paatoslik, —tryck
1. tehn., lood. kõrgrõhk. 2. trük. kõrgtrükk.
—trycksområde kõrgrõhuala, —trycksrygg
kõrgrõhkkond, —tysk adj. ülemsaksa, —vakt
peavaht, —vatten kõrg—, suurvesi, —viktig
adj. ülitähtis, äärmiselt tähtis, —välboren adj.
170
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
