Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - högvördig ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
högvördig/hörntorn
part. kõrgestisündinud. —vördig adj. van.
kõrgeauline. —ättad adj. part. kõrgest
seisusest, kõrgest soost, —önsklig adj. ülihea,
befinna sig i h. välmåga ennast ülihästi
tundma. — höganloft rahval, lakk, laudipealne.
höger 1. a. adj. parempoolne, parem, högra
sidan parem pool, på h. sida paremal pool, på
h. hand paremal käel, paremal pool, han är
chefens högra hand fig. ta on šefi parem käsi.
b. subst., de kom från h. nad tulid paremalt
(poolt), gå till h. paremale poole minema, till
h. om bordet paremal pool lauda. c. adv., h.
om! parem pool!. 2. —n subst, parempoolne
e. vanameelne erakond, —arm parem käsi.
—inner sport paremsisemine, —ytter sport
paremäär.
högst 1. adj., sup. kõrgeim, ülim, suurim. 2. adv.
kõige enam, ülimalt; h-e befälhavaren
ülemjuhataja. —betrodd adj. part. kõige rohkem
usaldatud, —bjudande adj. part.
enampakku-ja, försälja till den h. enampakkumisel
müüma, —densamme årh. v. nalj. eespool
mainitud, —gräns tehn. ülempiir,
högt|berömd adj. väga kuulus, suures kuulsuses
olev. —betrodd adj. part. väga usaldatud,
—flygande adj. part. kõrgelennuline,
—förtjänt adj. part. suureteeneline. —strävande
adj. part. kõrgelepüüdev, auahne, —stående
adj. part. 1. kõrge, kõrgelseisev. 2. kõrgesti
arenenud, —svävande adj. part.
kõrgelennuline. —syftande adj. part. kõrgele püüdev,
—ärad adj. part. kõrgesti austatud.
höj|a21. tr. tõstma, (üles) kergitama; ülendama.
II. refl. tõusma, kerkima; üles(poole)
lendama. —ning ~en,~ar tõus, kerkimine;
tõstmine, kergitus; kõrgenemine,
höjd —en,—er 1. küngas, kõrgendik, ülang. 2.
kõrgus; laiuskraad. 3. tipp; haripunkt. 4.
taevas, på sin h. fig. kõike rohkem, äärmisel
juhul, på h-en av Kap Horn mer. Kap Hörni
laiusel, stå på h-en av ngt fig. millegi kõrgusel
seisma, h-en av oförskämdhet häbematuse
tipp. —hopp sport kõrgushüpe, —led, i h.
püstloodne. —läge kõrgasend; kõrgus,
—mätare tehn. kõrgusemõõtja. —punkt
hari—, kõrguspunkt, tipp. —roder tehn.
kõr-gustüür. —skillnad kõrgusvahe. —sträckning
seljak, seljandik,
hök —en,—ar kull, h. och duva mäng. kullimäng,
hökar |e —(e)n,= van. kaubitseja, —bod
vürtspood; turupood.
hölj|a21, tr. katma; peitma, (sisse) mähkima. II.
refl. ennast peitma, h-a sig med berömmelse
fig. kuulsaks saama, h-a sig med skam fig.
ennast häbistama, det är h-t i dunkel asi on
(välja)selgitamata, h-a in sisse mähkima, h-a
om sig ennast sisse mähkima, h-a Över kinni
katma. —e ~t,~n käte, loor; koor, kest, han
har lämnat sitt jordiska h. ta on lahkunud
oma maisest kehast.
hölst|er —ret,= 1. tupp; kest, käte. 2. bot. suur
kõrgleht.
hön|a — an,—or kana, blind h-a hittar också ett
korn pime kana leiab ka tera, skall ägget
lära h-an värpa? kas muna on targem kui
kana?
höns —et,= kana, högsta h-et i korgen kõige
kõrgemal pulgal olev. —aktig adj. lihtsameelne,
rumal, —avel kanakasvatus. —bär bot. rootsi
kontpuu. —eri [—i] —(e)t,—er kanala, —fåglar
pl, zool kanalised, —gård kanaaed, kanala,
—hjärna fig. kanapea, —hud fig. kananahk,
—hund linnukoer, —hus kanamaja. —hök
zool kanakull. —kött kanaliha, —minne fig.
halb mälu. —rede kanapesa, —skötsel
kanakasvatus. —vagel kanaõrs. —ägg kanamuna.
hönsa1 tr., mer. kostitama, välja tegema
(ekvaatori esmakordsel ületamisel).
hör|a21. tr. ja intr. kuulma, kuulama, järele
kuulama, järele pärima, h-a ett vittne tunnistajat
üle kuulama, h-a på ngt midagi pealt
kuulama, h-a talas om ngt kuulma millestki
räägitavat, h-a till kuuluma (kellelegi), det h. inte
till saken see ei kuulu asja juurde\rõhut.
abis.: h-a av ngn kellestki midagi kuulma,
h-a efter järele kuulama e. pärima, h-a hit siia
kuuluma, h-a ihop kokku e. ühte kuuluma,
h-a på kuulatama, h-a samman ühte kuuluma,
h-a upp (opp) kuulatama, tähele panema;
lakkama, lõpetama. II. refl. enesest kuulda
andma, det låter h-a sig see meeldib mulle;
rõhut. abis.: h-a sig för järele kuulama, h-a
sig om efter ngt midagi järele kuulama e.
pärima, det h-s inte till ngt mer om den saken
sellest asjast pole enam midagi kuulda, —are
~n,= kuulaja, —bar adj. kuuldav. —barhet
~en kuuldavus. —barligen adv. kuuldavasti,
—håll kuuldekaugus, inom h.
kuuldekaugusel, utom h. väljaspool kuuldekaugust, —lur
kuuldetoru, —saga, —sägen kuulujutt,
kuuldus, genom h. kuulu järgi, —säl auditoorium,
kuulde—, loengusaal. —sam adj.
sõnakuulelik. —samma1 tr. sõna kuulma, sõnakuulelik
olema, —sel ~n kuulmine. —selförnimmelse
kuulmisaisting. —selgång anat. kuulmekäik.
—selminne kuulmismälu. — selorgan anat.
kuulmiselund, —organ, —sinne kuulmismeel.
hörn —et,= nurk, sopp. — |a —an,—or 1. nurk. 2.
sport nurgalöök, körner, —bod, —butik
nur-gapood. —flagga sport nurgalipp. —hus
nur-gamaja. —hylla nurgariiul. —pelare 1.
nurga-tugi. 2. fig. tugisammas, —rum nurgatuba,
—spark sport nurgalöök. —sten nurgakivi;
fig. tugi, alus. —tand kihv. —torn nurgatorn.
171
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
