Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Hh - höst ... - Ii
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
höst/idévärld
höst —en,—ar sügis; dial lõikus, om h-en, på
h-en sügisel, i h-as möödunud sügisel, i h. sel
sügisel, till h-en tuleval sügisel, i livets h.flg.
elu sügisel, —a1 tr. 1. dial. lõikama, saaki
koguma. 2. fig., lit. nautima (töövilja), —dag
sügispäev. — dagjämning sügisene pööripäev,
—flyttning, fåglarnas h. lindude sügisränd.
—klocka bot. emajuur. —lig adj. sügisene,
—plöjning põll sügiskünd, —sådd sügiskülv.
—säd talivili. —termin sügissemester, —vete
talinisu, —väder sügisilm. —äpple sügisõun.
höta v. hytta2 intr. rusikat näitama,
höter —n soom. adru.
hötorgskonst fam. vilets kunst.
hövan muutm., över h. ülemäära, liiga, liialt;
äärmiselt.
höv|as2 dep. sobima, kohane e. sünnis olema, det
h-des oss att uppträda sansat pidime
tasakaalukalt esinema,
hövding —en,—ar pealik, ülemjuht, en h.för sitt
folk oma rahva juht.
hövisk adj., van. viisakas, sünnis, siivus;
rüütellik, ett h-t uppträdande viisakas esinemine e.
käitumine,
hövitsman årh. pealik, väejuht,
hövlig adj. viisakas, vastutulelik, lahke, —het
—en viisakus, lahkus. —hetsbetygelse — n,—r
viisakuseavaldus; kompliment, —hetsvisit
viisakusvisiit.
Ii
I, i —(e)t,—n v. = Inpricken över i(t) asja kroon
e. tipp, täiuslik lisa.
i a. prep. —s,—sse,—1,—le, i st. f. (i stället för)
asemel, asemele, i stället för att selle asemel
et, i och med —ga, i och med att niipea kui, i
alla fall siiski, igal juhul, i förbigående
möödaminnes, i anledning av põhjusel, tõttu,
tagajärjel, i betraktande av arvesse võttes, i
detsamma ühtlasi, samal ajal, i och för sig
iseenesest, i dag täna, i natt eile öösi e. öösel,
mineval ööl; homme öösi e. ööl, tuleval ööl, /
går eile, i morgon homme, i somras
möödunud suvel, i sommar käesoleval suvel,
eeloleval suvel, i år tänavu, käesoleval aastal, i ett
vahetpidamata, ühtesoodu, ühtejärge,
ühtelugu, pidevalt, en minut i tio minuti pärast
kümme, leva i 60 år 60 aastat elama, i
Stockholm Stokholmis, i Tallinn Tallinnas, dö i
lungsot tiisikusse surema, lärare i svenska
rootsi keele õpetaja, ha i lön palgaks saama,
tala i näsan läbi nina rääkima, stark i
armarna kätest tugev, tugevakäeline, läsa i en
bok raamatust lugema, deltaga i en kurs
kursusest osa võtma, sluta i en spets tipuga
lõppema, arbeta i trä puutööd tegema; i att +
inf —ma,—mas, han är duktig i att läsa ta ön
tubli lugema, i att sköta sina affärer är han
oöverträffad oma äriajamisel on ta
ületamatu. b. adv. sees, nyckeln sitter i võti on sees e.
augus, det är ingenting i ei ole midagi sees,
on tühi, tänk att den kunskapen sitter i efter
så många år imelik, kuidas see teadmine on
alles isegi mitme aasta pärast, c. konj., i det
att sel ajal kui, sellal kui, kuna, siis.
I pron., van teie, te.
iakttag|a4 v. iaktta tr. 1. vaatlema; tähele
panema, täheldama, märkama. 2. silmas pidama,
järgima, järele käima, —ande subst. part.
vaatlemine; tähelepanu; silmaspidamine,
—are vaatleja, —bar adj. nähtav,
tähelepandav. —else ~n,~r vaatlemine; tähelepanu;
kogemus, —elseförmåga tähelepanuvõime.
ianspråkstagande —t erik. kasutamine.
ibis —en,—ar zool. iibis.
ibland [—å—] 1. prep. seas, sekka, hulgas,
hulka;—s,—sse. 2. adv. vahel, vahetevahel,
mõnikord.
iblanda1 [i—] tr. hulka e. juurde segama.
icke adv. ei, mitte, i. ännu veel mitte, ei veel, i.
någon ei keegi, hur lycklig är jag i.! kui
õnnelik ma ometi olen!
Aid —en,—ar zool. säinas.
2id —en vt. idegran.
3id —en van. usinus, virkus, vilkus, efter dagens
id och strid päeva töö ja võitluse (rassimise)
järel.
idas2 dep. viitsima, vaevaks võtma, ej i. mitte
viitsima, seanahka vedama.
ide —t,—n pesa, pesapaik, ase, ligga i i. talveunes
olema.
idé —(e)n idee, aade, (kandev, juhtiv) mõte;
ettekujutus; üldmõiste, det är ingen I ei sée tàsu
end, sel pole mõtet, jag har ingen i. om hur
frågan skall lösas mul pole aimugi, kuidas
küsimust lahendada, —association ideede v.
kujutluste assotsiatsioon e. aheldumine e.
si-destumine. —fattig adj. ideevaene, —lage.
—lös adj. ideetu, ideevaene, —värld ideede—,
172
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
