- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
174

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ii - ihållande ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

ihållande/immateriall

ihållande adj. part. v. ihållig adj. pidev, kestev,

vältav, alaline.
ihälla2 tr. sisse kallama e. valama,
ihängande adj. part. v. ihängsen adj. püsiv, visa;

kangekaelne, pealetükkiv, tüütu,
ihärdig adj. püsiv, visa; usin, agar, püüdlik;

kangekaelne,
ijons [—å—] adv., fam. äsja, hiljuti,
ikalv [i—] muutm. adj. tiine, ramb (lehma
kohta).

ikapp [—å—] adv., springa i. võidu jooksma,

springa i. «gftjoostes kellelegi järele jõudma.
ikläda2 I. tr. rõivastama, riietama. II. refl.
rõivastuma, riietuma; (åtaga sig) enda peale
võtma.

ikraft [—à—] prep. (millegi) jõul e. põhjal,
(millelegi) toetudes; adv. jõusse, jõus. —trädande 1.
adj. part. jõusseastuv. 2. —t subst. part.
jõus-seastumine, jõustumine, —trädd adj. part.
kehtiv, jõustunud,
ikring [—ir|] prep. ja adv., fam. ümber; ringi,

ümberringi, siia-sinna, sinna-tänna.
iktyolog [—ag] — en,—er zool. ihtüoloog.
ikull [—üll] adv., fam. ümber, kummuli; maha,
trädet har blåst i. tuul on puu maha ajanud.
41 — en,—ar iil, iiling, tuulepuhang, —hoog. —a1
intr. tugevasti valutama, det i-r i tänderna
hambad valutavad, —ning —en,—ar hoog,
värin.

2il —et,=fam. kiirsaadetis, kiirkõne jne. —a1 intr.
ruttama, tõttama, —befordra1 tr.
kiirsaadeti-sena saatma, —bud kuller, kiirkäskjalg;
kiir-sõnum. —försändelse kiirsaadetis. —gods
kiir kaup. —godsexpedition raudt.
kiirkauba-kontor, —marsch kiirmarss. —samtal
kiirkõne. —tåg kiirrong,
i-land tööstusmaa.

iland {driven, —fluten adj. part. maale uhutud,
ilex —en,—ar bot. astelpõõsas,
illa adv. halvasti, pahasti, viletsasti; kurjasti;
valesti, jag mår i. mul on paha, ma tunnen
ennast halvasti, vara i. till mods halvas e.
pahas tujus olema, ta i. vid sig pahanduma,
ta i. upp pahaks panema, i. till freds
rahulolematu, den i. gör han i. far kes halba teeb,
sel halvasti läheb, inte i. suurepäraselt,
—luktande adj. part. lehkav, haisev, —mående 1.
adj. part. haiglane, haige. 2. —t subst. part.
iiveldus, haiglane olek, han drabbades av
plötsligt i. ta jäi järsku haigeks, känna sig i.
ennast halvasti tundma, —sinnad adj. part.
pahatahtlik, —sittande adj. part. halvasti
istuv. —smakande adj. part. halvamaitseline,
halva maitsega, —varslande adj. part.
kurjakuulutav, halbaennustav.
ill I bragd, —dåd kuritegu, kuritöö; häbitegu.
—fundighet salakavalus, kurikavalus; õelus,

kurjus, —fanas1 dep., fam. käratsema,
lärmama. —gärning vt. —bragd, —gärningsman
kurjategija, —listig adj. salakaval, kurikaval.
—marig adj. kelmikas, vigurlik. — marighet
—en,—er kelmikus, vigurlikkus. —maring
vigurivänt, võrukael. —parig adj., vt. —marig.
—vilja pahatahtlikkus. —soovlikkus. —villig
adj. pahatahtlik, —soovlik. —vrål röökimine.
—vråla1 intr., fam. röökima,
illegal [—ål] adj. illegaalne, seadusega
mittelubatud.

ill|er, —ern,—rar zool. tuhkur, tõhk.
illiberal [—ål] adj. kitsarinnaline, väiklane,
illiterat [—åt] adj. kirjaoskamatu,
illojal [—ål] adj. ebalojaalne.
illudera1 intr. illusiooni esile kutsuma, illusoorne
olema.

illumination —en,—er 1. illuminatsioon,
ilutu-lestus. 2. miniatuuride värvimine
(keskaegsetes käsikirjades).
illuminera1 tr. 1. ilutulestama. 2. värvima,
maalima.

illusion —en,—er illusioon, meelepete; aluseta

lootus, —ist —en,—er mustkunstnik,
illusorisk adj. illusoorne, petlik, näiv; eksitavalt
sarnane.

illust|er adj. hiilgav. —ration —en,—er
illustratsioon, teksti selgitav joonis v. näide. —rativ
adj. illustratiivne, selgitav, —rera1 tr.
illustreerima, piltidega kaunistama; näitlikult
selgitama.

ilsk|a —an viha; tigedus, õelus. —as1 dep., soom.
pahanema, halvaks minema (haava kohta).
—en adj. vihane, tige, õel; äge, ilskna
stormbyar ägedad tormihood. —na1 till intr., fam.
vihastuma, vihaseks saama; ärrituma.
ilägg|a2 irr., tr. sisse panema; trük. alla laskma,
—are —n,= trük. allalaskja. —ning —en,—ar
trük. allalaskmine,
imaginär [—šinär] adj. kujutletav, näilik; mat.,

i-t tal imaginaararv.
imbecill [—ill] adj, nõrgamõistuslik, imbetsilne,
imitation —en,—er jäljendus; jäljendamine,
järeleaimamine, imitatsioon.
imitera1 tr. matkima, järele aimama, jäljendama,
imiteerima.

im |båd leilisaun; aurukümblus. —huv
aurukogu-ja, ahjukumm. —koka1 tr. auruga keetma,
—kylare tehn. aurujahuti. —ma 1. —n aur,
leitse, leitsak, toss, (akna—) higi, det är i. på
fönstret aken on higine. 21 tr. auruseks
tegema. —mig adj. aurune, leitsakune,
(akna)higi-ne.

immanent adj., filos, (mingile esemele v.
nähtusele) sisemiselt omane, immanentne,
immateri|alitet [—ét] —en mittemateriaalsus,
vaimsus, —ell [—ell] adj. vaimne, kehatu, im-

174

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0206.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free