- Project Runeberg -  Svensk-estnisk ordbok : Rootsi-eesti sõnaraamat /
188

(1976) [MARC] Author: Per Wieselgren, Paul Ariste, Gustav Suits With: Herbert Lagman - Tema: Dictionaries, Estonia
Table of Contents / Innehåll | << Previous | Next >>
  Project Runeberg | Catalog | Recent Changes | Donate | Comments? |   

Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Jj - jak ...

scanned image

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Below is the raw OCR text from the above scanned image. Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan. Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!

This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.

jak/jolster

ma; leidma, kätte saama; rahutuks tegema,
hirmutama, / ut välja ajama. —re — n,= 1.
sõj. hävitaja. 2. mer. jaager, poomkliiver.
jak —en,—ar zool. jakk.
jaka1 intr. jaatama, jaatavalt vastama, —nde 1.

adj. part. jaatav. 2. —t,—n jaatamine, jaatus,
jakobin —en,—er aj. jakobiin.
Jakobsstad Pietarsaari.
jakobsstege taevaredel.

*jakt —en,—er jahind. jaht, küttimine,
jahipidamine; jahindus; jahisaak; jahiõigus;
tagaajamine, kihutamine, gå på j. jahile minema,/
på räv rebasejaht, anställa j. på ngn kellelegi
jahti pidama, j-en efter lycka õnnejaht.
—arrende jahiõiguse väljarentimine, —bar adj.
kütitav, —byte jahisaak, —djur jahiloom,
uluk. —falk zool. jahipistrik, —kull.
—flygplan hävituslennuk. —förbud jahikeeld.
—gevär jahipüss, —horn jahisarv. —hund
jahikoer, —hydda jahionn. —lag jahiseadus.
—mark j ahi ala, —maa; fig. ala. —parti
jahiseltskond. —rätt jahiõigus, —säsong
jahi-hooaeg. —sällskap jahiseltskond, —väska
jahitasku.

2jakt —en,—er mer. jaht(laev). —klubb sport
jahtklubi.

jalu [š—ü] muutm. adj. kade; armukade, kiivas.
—si [—i] —(e)n 1. kadedus; armukadedus,
küvus. 2. pl. —er allalastav aknakate; žalusii.
jama1 intr. näuguma, j. med fig. kaasa
haukuma.

jamar |e —(e)n,= fam. naps (—i), ta sig en j-e

napsi võtma,
jamboree [—ri] —n,—r [—rier] skautide
rahvusvaheline kohtumine,
^’ams —et jamps, loba. —a1 intr. jampsima,
lobama.

2jams —en bot. jamss.

jan —en,—er v. muutm. adj. teat. tarbesõna
kabes.

januari [—ua—] ilma a.ja pl. jaanuar, näärikuu,
janusanlete v. janusansikte müt.,fig. janusepale.
japan [—àn] —en,—er jaapanlane, —sk adj.
jaapani. —sk|a [—ån—] 1. —an,—or
jaapanlanna. 2. —an jaapani keel.
jardiqjär [š—ar] —en,—er lillekast; lillekauss.
jargong [sargårj] —en,—er žargoon (mingi
sotsiaalse grupi erikeel), —artad adj. part.,
—mässig adj. žargooniline.
jarl —en,—ar aj. jaarl (kõrgeim võimukandja

keskaegses Skandinaavias),
jasmin [š-m] —en,—er jasmiin,
jass v. jazz —en,—er džäss. —a1 intr. džässi
tantsima. —band muus. džässbänd. —böna,
—flicka tantsuhimuline tüdruk,
java —n v. —1,= jaava kohv. —n [—ån] v. —nes
[—és] —en,—er jaavalane. —nsk [—vå—] v.

188

—nesisk [—é—] adj. jaava. —nsk|a, —nesisk|a

1. —an,—or jaavaianna. 2. —an jaava keel.
je interj., herre j. jessuke!, jumaluke!
jeans [jins] pl. teat. pikad püksid,
jeep [jip] —en,—ar väike pealt lahtine
sõjaväeau-to.

jehu [—ü] piibl., komma som ett (en) j. metsiku

kiirusega tulema,
jemine inter j., herre j. jessuke!, jumaluke!,
taevas!

jeremiad [—åd] —en,—er nutulaul, kaebelugu,

jeremiaad.
jersey [jorsi] —n teat. trikooriie.
jestanes v. jestaligen interj., dial. jessuke!
jesuit [—it] —en,—er jesuiit. —isk adj. jesuiitlik,

silmakirjalik, salakaval.
!jet v. jett (en) reaktiivjõud. —flyg
reaktiivlen-nuasjandus, —plan tehn. reaktiivlennuk,
—spruta med. teat. süstal.
2jet v. jett —en gagaat.

jetong [š-arj] —en,—er žetoon, metallist märk,

raha asendav mark; mälestusraha.
jiddisch —en jiidiš, juudi keel.
jiggborrmaskin tehn. teat. puurmasin.
jippo —t,—n fam. olemine, oleng; jant.
jiujitsu —n jiu-jitsu v. džudžitsu.
JO [ji-o] vt. justitieombudsman,
jo 1. ka jo’o interj. siiski, ometi (eitavate
küsimuste järel). 2. —et,= v. —n "jo"-sõna,
—vastus,yo-yo män v. mänsan aga muidugi, kuidas
siis, du kom ju inte!, j. jag kom sa ei tulnud
ju!, tulin küll, j. då muidugi, j. visst ja-jah,
muidugi, kindlasti. —ho vt. jo.
jobb [—å—] —et,= fam. töö; töökoht; askeldus,
rassimine. —a1 intr. töötama, tööl olema;
hangeldama, —ar|e —(e)n,= fam. tööline;
hangeldaja, spekulant. —ig adj., fam.
vaevarikas.

jobspost [—å—] hiiobisõnum.

jockej [såkéj] —en,—er v. jockey [jåcki] —n,—er

professionaalne võiduratsutaja.
jod [—å—] —en jood.
joddia [—å—] intr. joodeldama.
jogga1 intr., sport sörkima.
Johan Juhan.

johannes|bröd bot. jaanileib. —ört bot.
naistepuna, viinalill.

jojk [—å—] —en,—ar joig, laplaste algeline laul.

—a1 intr. joigu laulma,
jojo —n,—r teat. mänguasi,
jok|er [—å—] —ern,—rar mäng. džokker.
jolle v. joll —en,—ar vt. julle,
joll|er [—å—] —ret lällutamine. —ra1 intr.
lällutama. —rig adj. lällutav.
jolm [—å—] —et maitsetus, läägus, magedus. —ig
adj. maitsetu, lääge, måge. —ighet vt. jolm.
jölst|er [—å—] —ern,—rar bot. raudpaju.

<< prev. page << föreg. sida <<     >> nästa sida >> next page >>


Project Runeberg, Mon Dec 11 23:55:33 2023 (aronsson) (download) << Previous Next >>
https://runeberg.org/svet1976/0220.html

Valid HTML 4.0! All our files are DRM-free