Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Jj - jämmer ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
jämmer/jäsa
nema, j-a munnen efter matsäcken suud
leivakoti (seki) järgi seadma, j-a på ngt
korraldama, õiendama, j-a på priset hinda
alandama; hinda alla tingima, j-a ihop ühtlustama,
sarnastama. II. refl. järele andma, j-a sig av,
bort, i väg, undan (eest) ära minema, —ning
~en,~ar sobitus; muutus, muudatus;
võrdsustus; ühetasajagamine. —
ningsför-slag kompromiss—, kokkuleppeettepanek.
jämmer —n kaebamine, kurtmine; häda,
viletsus; rahulolematus, —dal fig. hädaorg, —full
adj. kaeblik, kurb; vilets, hädarikas. —lig adj.
hädaline, vilets, —låt halisemine, kurtmine,
—rop, —skri hädakisa, —ligen v. —ligt adv.
hirmsasti, hirmus.
jäm|n adj. tasane, sile; tasapinnaline; sirge;
ühetasane, spela udda eller j-nt paaris või
paaritut mängima, j-na pengar paras raha,
hålla j-na steg med ngn kellegagi sammu
pidama, en j-n inkomst korrapärane
sissetulek, en j-n summa ümmargune summa, låta
udda vara j-nt mitte hoolima, mitte tüli
tegema (millestki), —bredd, i j. külg külje kõrval,
—bördig adj. sünnilt üheväärne;
samaväärne. —fota adv., hoppa j. kahe jalaga korraga
hüppama, —lik adj. võrdne, üheväärne,
võrdõiguslik. —likhet võrdsus, üheväärsus,
võrdõiguslikkus, —sides adv. kõrvuti;
üheaegselt, —spelt adj. part., vara j. med ngn
kellegagi võrdne olema, kellegagi tasavägine
olema, —ställa2 tr. kõrvutama;
samaväärseks pidama, —ställd adj. part. samaväärne,
võrreldav, —vikt tasakaal, bringa ngn ur j.
fig. kedagi tasakaalust välja viima,
—viktsläge tasakaaluseisund. ~bred ühelaiune,
sama-laiune. ~bredd, i j. kõrvuti. ~god ühe—,
samaväärne, vara j. med ngn kellegagi
üheväärne olema. ~het ~en,~er ühetasasus.
~höjd, i j. med ühel kõrgusel (millegagi).
~mod meeletasakaal, meelerahu. ~mulen
adj. üleni pilves. ~struken adj. part. 1.
tasane, sile. 2.fig. keskpärane. ~t adv. parajasti,
täpselt: ühevõrra, väga j. tasakaalus olema,
de kan inte dra j. nad ei või (saa) kokku
leppida, jag tror honom inte mer än j. ma ei
usalda teda palju, nätt och j. vaevalt, viimsel
hetkel, üle noatera. ~tjock adj. ühepaksune.
~årig adj. samaealine, —vanune, han är j.
med mig ta on minuga ühevanune, ta on
minuvanune.
jämna1 tr. tasandama, siluma, j. med marken
maatasa tegema, j. vägen för ngn fig.
kellelegi teed tasandama. —n adv., fam., för j.
ikka, alati, alatasa.
jämra1 refl. ja intr. kurtma, halisema,
hädaldama.
jäms adv., j. med ngt millegagi ühel kõrgusel v.
joonel; millegagi käsikäes,
jämt adv., fam. alati, ikka, j. och samt, j. oeh
ständigt alatasa,
jämte prep. ühes (kellegagi, millegagi), —ga; dial.
kõrval.
jämt|e —en,—ar jämtlandlane. —ländsk adj.
jämtlandi. —ländsk|a 1. —an jämtlandi
murre. 2. —an,—or Jämtlandi naine. — länning
jämtlandlane.
Jämtland maakond Põhja-Rootsis.
jämväl adv. ka, samuti, niisama; lisaks.
jänka1 fam., vt. jämka.
jänt|a —an,—or fam. plika, —unge fam. väike
tüdruk.
järn —et,= raud, slå i j. raudu panema, en vilja
av j. raudne tahe. —arbete rauatöö. —band
raudvits. —beslag rautis. —betong
raudbetoon. —bleck raudplekk. —bod rauakauplus.
—bruk rauatehas. —bult raudpolt. —börd
tuleproov, —ek bot. 1. astelpõõsas. 2.
mahoo-nia. — filspån rauaviilmed, —puru. —flit
ülitöökus. —galler raudvõre. —halt
rauasisal-dus. —haltig adj. rauda sisaldav, —hand, med
j. fig. raudse käega, —handel rauakauplus.
—hantering rauatööstus. —hård adj.
raudkõva. —hälsa raudne tervis, —kamin raudahi,
—kors raudrist. —malm rauamaak.
—malmsgruva rauakaevandus. —nätter pl hallaööd,
—plåt raudplaat; raudplekk. —ridå raudne
eesriie, —skodd adj. part. rautatud, —skrot
vanaraud, —smide raudese. —sparv zool.
võsaraat. —spat rauapagu, sideriit. —spett
raudkang, —latt. — spis(el) raudahi, —staket
raudaed. —stång raudkang. —säng
raudvoodi. —tråd raudtraat. —varuaffär rauakauplus;
—verk rauatehas. —väg raudtee, —ålder
rauaaeg.
järnvägs |bank raudteetamm, —biljett
raudteepi-let. —bom tõkkepuu, —bro raudteesild, —folk
raudteeametkond. —förbindelse
raudteeühendus. —förvaltning raudteevalitsus,
—knutpunkt raudteesõlm. — liiye raudteeliin.
—nät raudteevõrk, —olycka rongiõnnetus,
—personal raudteepersonal. —resa
raudteesõit. —räls, —skena raudteerööbas.
—station raudteejaam, —styrelse
raudteevalitsus. —tidtabell raudteesõiduplaan. —trafik
raudteeliiklus. —övergång
raudteeüle-sõidukoht.
järp|e —en,—ar zool. laanepüü,
järtecken enne, ettetähendus, oomen.
järv —en,—ar zool. kaljukass.
jäs|a2 intr. käärima, käima; tõusma, kerkima,
han j-te av harm ta oli vihast lõhkemas,
degen har j-t upp tainas on kerkinud, —foder
põll. silo, hapendatud toorsööt. —kar
kääri-mistõrs. —ning ~en,~ar käärimine, käimine;
191
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
