Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - lapsk ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
lapsk/latitud
lapsk adj. lapi. —|à 1. —an lapi keel. 2. —an, —or
laplanna.
lapskojs en keed. teat. lihatoit kartulitega,
lapsus —en,= lapsus, eksimus, vääratus,
larg|etto muus. 1. adv. larghetto, kaunis
aeglaselt. 2. ~t, ~n aeglane muusikapala, —o
muus. 1. adv. largo, aeglaselt. 2. ~t, ~n
aeglane muusikapala,
larm —et,= lärm, kära, müra; alarm, häire,
stridens 1. võitluse kära, slå l. hädakella lööma,
häiret tõstma, —a1 intr. 1. lärmama,
käratsema, mürama. 2. alarmeerima, alarmi andma,
—beredskap alarmiseisukord. —klocka
alar-mikell, hädakell. —signal alarmisignaal,
hädasignaal. —skott van. hädapauk. —trumma
aj., sõj. alarmitrumm; med. aparaat kurtuse
kindlakstegemiseks,
larsmässa aj. lauritsapäev (10. augustil),
^arv —en, —er zool. larv, vastne, —fot tehn.
roomiku lüli. —lyul (krypkedja) roomik,
—stadium, —tillstånd vastse-, larvijärk.
2larv 1. —et fam. labasus, rumalus. 2. —en, —ar v.
—|er —ern, —ar poisipõngerjas. —a1 intr. 1.
vantsima, paterdama. 2.fam. rumalusi
rääkima v. tegema. — ig adj., fam. lapsik; labane,
rumal. —ighet —en labasus, rumalus; pl. —er
loba; rumal käitumine,
laryngit [—it] —en, —er med. larüngiit,
kõripõle-tik.
laryngo|log [—ag] ~en, ~er kurguarst, —logi
[_f] ~(e)n med. larüngoloogia.
lasarett [—é—] —et,= haigla. —sdirektion haigla
juhatus. — sfartyg sõj. hospidallaev. —släkare
haiglaarst. — svård haiglaravi,
lasaron vt. lazzaron.
lasciv [—šiv v. —siv] adj. kergemeelne, nilbe,
rõve. —itet [—ét] —en kergemeelsus, nilbus,
rõvedus.
laser ja1 tr. värvima õhukese, läbipaistva värviga.
—farg lasuur (värv), —ing ~en, ~ar värvitud
pind.
lask —en, —ar erik., tehn. jätk; õnar, tärge. —a1
tr., tehn. jätkama, kokku sobitama; kokku
õmblema; (kindaid) valmistama,
lass —et,= koorem, ett l. ved puukooreni. —a1 tr.
laadima, koormasse panema, /. av maha
laadima, /. på peale laadima, —tals, —vis adv.
koormaviisi.
lasso —n, —r lasso, —kast lassovise, —kastare
lassoviskaja.
^ast —en, —er a. (börda) koorem, kandam,
raskus. b. mer. laadung, last, ligga ngn till l.
kellelegi koormaks olema, lägga ngn (ngt) till I
kedagi (milleski) süüdistama. —a1 tr.
laadima, lastima. — ageplats [—ås—] laadimis-,
lastimiskoht. -ar|e —(e)n,= laadija, —bil
veoauto, —brygga laadimissild. —djur veo-
loom. —dragare veoloom. —dryg adj. suure
kandejõuga. —dryghet kandejõud, —fartyg
kaubalaev, prahilaev. —fordon veok.
—förmåga kandejõud, —gammal adj., fam.
puruvana. —k^j laadimissild, lastimiskai. —ning
—en laadimine, lastimine. —ningskapacitet
kandejõud, kandvus. —ningsort laadimis-,
lastimiskoht. —ningsplats laadimis-,
lastimis-paik. —plattform laadimisplatvorm. —pråm
veopraam, lodi. —rum lastiruum, —vagn
veo-vanker. —vattenlinje mer. lastijoon. —ångare
kaubaaurik. —åsna veoeesel.
2last —en, —er (fördärvlig vana) pahe,
ebavoorus, lättjan är alla l-ers moder laiskus on
kõigi pahede ema. — a1 tr., van. laitma,
süüdistama, —ar|e —(e) n,= van. noomija, ge
l-n rum laitmiseks põhjust andma, —bar adj.
kõlvatu, paheline, liiderlik, föra ett l-t leverne
liiderlikku elu elama. — (e)lig adj., van. teotav,
laimav, tala l-t om ngn kellestki laimavalt
rääkima.
lastex —en v. —et, —er v.= kumminiit, —long;
riie, valmistatud kummilõngast.
lasting —en lasting (teat. atlassriie). — (s)sko
las-tingking.
lasur [—ür] —en, —er miner, sinine läbipaistev
värvus, lasuur. —it —en miner, lasuriit,
la-suurkivi. —blått taevasina; ultramariin.
—sten lasuurkivi; lasuuri sisaldav malm.
lasyr [—yr] —en, —er maal läbipaistva värviga,
lat adj. laisk. —a1 refl. laisklema. —as1 dep., vt.
eelm. —bänken, ligga på l. laisklema, —hund
fam. 1. laiskvorst. 2. (papper) jooneleht,
transparent, käsiraamat, —may|a —an, —or
fam. laisk naisterahvas. —mansgöra töö
laiskvorstile, laisaamet. —mansliv
laisklemine, laisaelu. —manssyssla vt. —mansgöra.
—mask vt. —hund. —måns —en, —ar laisk
mees. —sidan, ligga på l. laisklema, laisaelu
elama.
latent [—é—] adj. latentne, varjatud, peidus olev.
låter pl. hoiak, käitumisviis, uppträda med stora
l. laiade žestidega esinema,
lateral [—ål] 1. adj. lateraalne, külgmine. 2.
—en,—er keel. lateraal, külghäälik.
latin [—in] —et ladina keel. —amerikansk adj.
ladinaameerika. —ar|e —(e)n,= 1.
vana-roomlane. 2. ped. gümnaasiumi
humanitaarharu õpilane. —er —n,= aj. latiin, Laatsiumi
elanik. —isera1 tr. latiniseerima,
ladinapäras-tama. —ism —en, —er keel. latinism,
ladina-pärasus. —kännare ladina keele tundja,
—linje humanitaarharu, —läroverk
humanitaargümnaasium. —sk adj. ladina, —skola
van. humanitaarkool. —skrivning ladina
keele kirjatöö.
latitud [—üd[ —en, —er 1. geograafiline laius,
250
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
