Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - latrin ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
laiuskraad. 2. tegevusvabaduse ulatus. 3.jur.
karistusmäär,
latrin [—in] —en, —er 1. latriin, käimla. 2. roojus.
—behållare, —cistern lampkast. —grop
rooja au k.
latt|a —an, —or mer., erik. latt, roovik.
laudatur [—å—] lad. k., ped. väga hea, (suur) A.
lav —en, —ar samblik, —art samblikuliik. —flora
sambliktaimestik. —skrika zool. laanenäär.
lav|a —an,—or laava, —falt laavaväli. —sjö laa-
vajärv. —ström laavavool.
lav|e —en,—ar (sauna) lava; erik. lubjakast,
lavemang [—år|] —et,= klistiir,
lavendel [—én—] —n bot. lavendel, —doft lavend-
lilõhn. —olja lavendliõli.
laver|a1 tr., erik. üle värvima, —pensel
värvipint-sel.
lavett 3—é—] —en,—er lafett, suurtüki alus.
lavin [—in] —en,—er laviin, lumeveere. —artad
adj. part. laviinitaoline,
lavoar [—å’r v. låv—] —(e)n,—er pesulaud.
lavyr [—yr] —en,—er ülevärvimine.
!lax —en,—ar zool. lõhe, en livad l. fam. lõbus
poiss, —a1 tr., ehit. kalasabatapiga
ühendama. —fiske lõhepüük. —färg lõhevärv, -roosa,
—färgad adj. part. lõhevärviline, lõhevärvi.
—garn kal. lõhevõrk. —gård kal. lõhesääsad.
—låda, —pudding keed. lõhepuding. —trappa
lõhetrepp. — yngel lõhemaim. —öring
—en,—ar zool. iherus, meriforell.
2lax adj. lodev, lõtv (näit, moraali kohta),
laxativ [—iv] —et,= (kõhu)lahtisti.
laxera1 intr. kõhtu lahtistama.
layout [läjåut] —en,—er trük. trükitoodete
kavand.
lazzaron v. lasaron [—ån v. —ön] —en,—er itaalia
kerjus, latsaroone.
le4 intr. naeratama, muigama, /. mot ngn
kellelegi naeratama, /. i mjugg v. i skägget omaette
muigama, habemesse naerma, —ende 1.
—t,—n subst. part. naeratus. 2. adj. part.
naeratav,
lebeman elumees.
Med —et,= (öppning i gärdsgård) värav, —stolpe
väravapost.
2led —en,—er (väg) tee, rada; (farled) sõidutee;
(riktning) suund, —saga1 tr. saatma.
—sagar |e —(e)n,= saatja, teeseltsiline.
—sagarinn|a —an,—or, — sagersk|a —an,—or
vt. eelm.
3led 1. —en,—er anat. liiges; (lem) liige; bot.
sõlm; tehn. liigend; zool. lüli. 2. — et,= v. —er
fig. lüli; rivi. 3. —en v. —et,—er v.=
põlv-(kond);keel. liige; liitosa, gå ur l. liigesest
välja minema, vrida i l. liigesesse tagasi
väänama, gäspa munner ur l. lõuga kohalt ära
haigutama, darra i alla l-er kõigest kehast väri-
latrin/leda
sema; ett l. fattas i beviset tõendusel puudub
üks lüli, stå i l. rivis seisma;från l. till l.
põlvest põlve. — a1 tr. ja intr. liigestest
painduma. —ad adj. part. liigendatud, liigestatud;
lüline; liikmeline, —bar adj. painduv, —brosk
anat. liigesekõhr. —brott liigesemurd.
—bruten adj. part. murtud liikmetega, känna
sig alldeles l.flg. luu ja liha haige olema
(kellelgi). —djur zool. lülijalgsed, —docka
liigend-nukk, hüpiknukk, hampelmann. — fogning
anat. liiges, —gång 1. anat. liiges. 2. tehn.
liigend. —gångsreumatism med.
liigesereuma-tism, —jooksva, —håla anat. liigeseõõs. —lös
adj. liigesetu;/?g. lõtv, lodev, —skål anat.
lii-geselohk. —smärta med. liigesevalu, —styv
adj. liigestest kange, —vis adv. reas, rivis.
—vrickning väänamine, nikastus. —vriden
adj. part. väänatud, nikastatud, paigast ära.
—vridning nikastamine. —värk liigesevalu,
—vätska füsiol. liigesevedelik, —võie.
4led adj. tüdinud;fam. kole, inetu, vastik; paha,
1. vid livet elust tüdinenud, den l-e vanakurat,
l-a ungar pahad lapsed, ett lett utseende
inetu, vastik väljanägemine, dela ljuvt och lett
fig. külma ja sooja üheskoos läbi elama. —a
—n tülgastus, vastumeelsus, vastikus, det där
har du tjatat om till l. seda oled sa tüütuseni
korranud, känna l. vid ngt millegi vastu
tülgastust tundma. —(a)s v. fam. less2 dep.
tüdimust tundma, tüdinud olema, han leddes
efter henne, så han kunde dö ta igatses teda
nõnda, et oli suremas.—ing —en,—ar paha
inimene. —sam adj. igav, väsitav; kurb; paha,
pahandav, l-ma erfarenheter kurvad
kogemused, l-t nog kahju küll, en l historia kurb
lugu. —sen adj. kurb, murelik; tüdinud, du
har verkligen gjort mig l. sa oled mind tõesti
kurvastanud, jag är (ut)ledsen på alltihop
olen kõigest tüdinenud, du är väl inte l. på
migl ega sa minule pahane ei ole?. —sna1
intr. tüdinema, 1. på att vänta ootamisest
tüdinema. —snad —en kurbus, tüdimus, valu,
kurvastus, jag hör till min l. att han är svårt
sjuk oma kurvastuseks kuulen, et ta on
raskesti haige.
led|a2 1. tr. ja intr. viima, juhtima; talutama;
juhatama; tuletama, l-a ngn vid handen
kedagi kättpidi talutama, l-a ngn på den rätta
vägen kedagi õigele teele juhtima, l-a sitt
ursprung från ngt millestki oma põlvnemist
lugema, l-a ngt i bevis midagi tunnistuseks
esitama, det l-er till intet sellest ei tule midagi
välja, see läheb luhta, vårt lag l-er meie
meeskond juhib. II. refl. v. pass., låta l-a sig av
omständigheterna ennast olukorrale
kohandama, låta l-a sig av ngn ennast kellegi poolt
juhtida laskma; rõhut, abis.: l-a bort ngns
251
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
