Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - låga ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
låga/lång
madalast soost.
4åg|a 1. —an,—or leek, brinna med svag l-a
nõrga leegiga põlema, stå i ljusan l-a heledates
leekides seisma, bli eld och l-or för ngt
millekski täis tulist indu olema. 2.1 intr.
lõõmama, lõkendama, leekima, leegitsema, l-a av
vrede vihast lõkendama, en l-ande blick
leegitsev pilk. —eld leegiga tuli.
*låg|a —an,—or erik. ja dial. mahalangenud puu.
lån —et,= laen, betala igen ett l. laenu tagasi
maksma, ha ngt till l-s midagi laenuks olema
(kellelgi), l-et är förfallet till betalning laen
kuulub tagasimaksmisele, laenu tähtaeg on
möödunud. —a1 tr. ja refl. laenama;
laenutama, laenuks andma, /. ngn ngt v. ngt åt ngn
kellelegi midagi laenuks andma, l. ngn tak
över huvudet kellelegi ulualust andma, /. sin
medverkan v. sitt biträde till ngt fig. millekski
aitama, /. sitt namn åt ngn fig. kellelegi
käemeheks hakkama, kellegi eest vastutama, /.
på sin klocka oma taskukella laenuks
pantima, l. sig fram laenude varal püsima; röhut.
abis.: 1. bort laenutama, välja laenama, l.
ihop kokku laenama, /. in laenama, laenuks
võtma, /. upp laenuks võtma, l. ut välja
laenama, boken är utlånad raamat on välja
laenatud. —(e)bibliotek laenuraamatukogu.
-(e)sökande 1. adj.part. laenu taotlev. 2.
laenu-avaidus, —taotlus. — (e)sökare laenuotsija,
—taotleja, —fangen adj. part. laenatud,
laenuks saadud, —givare laenuandja, laenutaja.
—givning laenuandmine, laenutamine, —gods
laenatud asjad, —ord laensõna, —tagare
laenuvõtja, laenaja,
låne|anstalt laenuasutus. —avtal laenuleping,
—disk laenutuslett. —fond laenufond.
—handling laenudokument. —inrättning vt.
—anstalt. —kontor laenukontor, —reversal erik.
võlakohustuse blankett, —ränta
laenuprotsent. —summa laenusumma, —villkor
laenutingimused. —vägen, beträda, anlita l.
laenama, korduvalt laenu tegema,
lång adj. pikk; kauge, en l. klänning pikk kleit,
en l. väg pikk tee, på l-t håll kaugelt, kauge
maa tagant, inte på l-a vägar mitte kaugeltki,
inte på l-t när mitte sinnapoolegi, /. i ansiktet
pika näoga, pettunud näoga, räcka l näsa åt
ngn kellelegi pikka nina näitama, ha l-a
fingrar (kellelgi) pikad näpud olema, så l-t ögat
når nii kaugele kui silm ulatub, gå för l-t liiale
minema, han kommer att gå l-t ta läheb
kaugele, ta jõuab elus kaugele, med sanningen
kommer man längst tõega jõutakse kõige
kaugemale, dra det längsta strået fig.
võitjaks jääma, så l-t Dagens Nyheter! nii palju
sellestDagensNyheter’is, artetef är l-t ifrån
färdigt töö pole kaugeltki valmis, så l-t möj-
ligt niipalju kui võimalik, festa till l-t in på
natten hilja ööni pidutsema, icke l-t därefter
natukese aja pärast. —armad adj. part.
pika-käeline, pikkade kätega, —bent adj. part.
pikakoivaline, pikkade jalgadega, —bof!
mäng. laptuu, —byxor pl. pikad pükšid.
—dans ringmäng, —distanslopp sport
pikamaajooks. —dragen adj. part. pikaldane,
veniv. —finger pikksõrm. —fingrad adj. part.,
—fingrig adj. pikkade näppudega;
pikanäpu-line. —fredag suurreede. —fristig adj., maj.
pikaajaline. —fard pikamaasõit. —grund
madal (vee kohta), —halm pikad õled. —halsad
adj. part. pikakaelaline, pika kaelaga, —hårig
adj. pikakarvaline, pika karvaga;
pikajuukseline, pikkade juustega. — kat(e)kesen suur
katekismus, —kok pikemat aega nõudev
keetmine, —kudde aluspadi. —körare fam.
pikemat aega mängitud film v. teatritükk,
—lagd adj. part. pikergune, piklik, —lig adj.
pikk, jag har inte sett honom på l-a tider ma
pole ammu teda näinud, —livad adj. part.
pikaealine, —lopp sport pikamaajooks, —lots
mer. kaugesõiduloots. —lån pikaajaline laen.
—mjölk veniv hapu piim. —mod pikameelsus.
—näbb pikanokaline lind. —näbbad adj. part
pikanokaline. —näst adj. part. pikaninaline,
pika ninaga, —randig adj. 1. pikitriibuline. 2.
laialivalguv, üksluine, igav. —resa pikk reis
(—i ja —u). —rev kal. põhjaõnged; õngeribi;
erik. parvetamisel kasutatav kett. —rund adj.
ovaalne, pikergune, —sam adj. aeglane,
pikaldane; laialivalguv, igav. —samhet
aeglus. —seglare kaugesõitja;
kaugesõidupurje-kas. —sida (millegi) pikem külg. —sides adv.,
mer. pikuti, —siktig adj. pikaajaline. —sint
adj. part. pika vihaga, —sjal v. —schal 1. van.
pikk säll. 2. nalj. tuhandekroonine
paberraha. —skalle erik. pikergune pealuu, —skepp
1. mer., aj. varem Vahemerel ja
Skandinaavias kasutatud sõjalaev. 2. ehit. pikilööv.
—skepps adv., mer. laeva pikutisuunas.
—sluttande adj. part. pikkamisi laskuv,
—släpig adj. veniv, laialivalguv, —smal adj.
pikergune, —spark sport kaugelöök. —
strumpa pikk sukk. —sträckt adj. part. pikk, piklik,
—stövel säärik. —synt adj. part.
kaugelenä-gev. —sökt adj. part. kaugelt otsitud,
karvupidi esile kistud, —tarm peensool. — tfad v.
—trade kaugesõit, kaugekaubandus.
—trada-re laev v. veoauto kaugesõidu jaoks, —tradig
adj. üksluine, igav. —tråkig adj., vt. eelm.
—tör pikk sõit. — ullig adj. pikavillaline, pika
villaga, —varig adj. pikk, kauakestev,
pikaldane. —ved pikad põletuspuud. —våg tehn.
pikklaine, —väga adv. ja muutm. adj.
kaugelt, pika tee tagant, —vägg pikisein. —växt
268
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
