Full resolution (TIFF) - On this page / på denna sida - Ll - längta ...
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
Below is the raw OCR text
from the above scanned image.
Do you see an error? Proofread the page now!
Här nedan syns maskintolkade texten från faksimilbilden ovan.
Ser du något fel? Korrekturläs sidan nu!
This page has never been proofread. / Denna sida har aldrig korrekturlästs.
längta/läsa
gardinerna eesriieteks läheb kolm pikkust,
23 grader nordlig l. 23 kraadi põhjapikkust.
—axel pikitelg. —enhet pikkusühik.
—genomskärning pikuti läbilõige, —grad geogr.
pikkuskraad. —hopp sport kaugushüpe,
—led, i /. pikuti, —löpare sport
pikamaajooksja. —mått pikkusmõõt. —riktning
piki-suund. —snitt pikilõige, —spricka, —springa
pikilõhe. —streck pikkusmärk.
längta1 intr. igatsema, ihaldama, l. efter ngt
midagi ihaldama, millegi järele igatsema. —n
ilma a. ja pl. igatsus. — nsfull adj. igatsev,
kasta l-a blickar på ngt midagi igatsevate
pilkudega vaatama,
länk —en,—ar lüli; ahel. —a1 I. tr. (fjättra)
aheldama; kütkesse panema, kütkendama,
köitma; (förena) ühendama; (styra) suunama,
juhtima. II. refl. arenema, suunduma,
—koppling tehn. liikuv ühendus, —kätting
tehn. ülekandekett.
länning —en,—ar dial. maabumiskoht.
^äns muutm. pred. adj., mer. 1. kuiv, veest vaba.
2. fig., fam. tühi, paljas; rahata. —a1 tr.
tühjendama, —pumpa1 tr. tühjaks pumpama.
2läns —en mer. pärituult purjetamine. —a1 tr.
pärituult purjetama.
3läns —en,—ar v. läns| a —an,—or
palgiparvetu-seks tehtud tänav jões, mille äärteks on
üksteisega ühendatud palkide rida.
länstol tugitool.
läpp —en,—ar huul, mokk, hänga l. mossis
olema, knipa ihop l-arna huuli kokku
pigistama, falla ngn på l-en kellelegi mokkamööda
olema, kröka föraktfullt på l-arna põlglikult
muigama, ligga på allas l-ar kõikide huultel
olema, tjäna ngn med l-arna silmakirjateener
olema, välispidist hardust osutama.
—blomstrig adj., bot. huulõielised. —formig
adj. huulekujuline. —kräfta med. huulevähk.
—ljud huulhäälik, labiaal. —stift huulepulk.
läppja1 intr. mekkima, huultega maitsma,
lär irr. (ainult olevikus) pidama, saama, vist
olema, leema, han l. ha rest ta on vist ära
reisinud, han l. vara sjuk ta öeldakse olevat
haige, han l. vara mycket förmögen ta olevat
väga rikas.
lär|a 1. —an,—or õpetus, den kristna l-an
risti-usuopetus^å/Z-a hos ngn kellegi juures
õpilaseks olema, Darwins l-a om arternas
uppkomst Darwini õpetus liikide tekkimisest. 2.2
tr., intr. ja refl., l-a andra õpetama, l-a sig
själv õppima, l-a ngn sjunga kedagi laulma
õpetama, l-a sig ett yrke elukutset õppima,
l-a sig ngt utantill midagi pähe õppima, l-a
upp ngn kedagi välja õpetama. —aktig adj.
hästi õppiv, õppimishimuline. —aktighet ~en
õppimishimu. —brev sellikiri, õppetunnistus.
—d adj. part. õpetatud, teaduslik, gå den l-a
banan õpetlase kutset valima, därom tvista
de l-e v. l-a selle üle vaidlevad õpetlased.
—dorn teadmised; õpetus, kogemus, dra l. av
ngt millestki õpetust võtma, en grundlig l.
põhjalikud teadmised, —domsanstalt kõrgem
õppeasutus, —domsgren teadusharu, —jung|e
—en,—ar õpilane; piibl. jünger. —jungeantal
õpilaste arv. —jungebibliotek õpilaste
raamatukogu. —ling ~en,~ar õpipoiss. — lingsskola
kutsekool, —pengar pl. õpperaha. —pojke
õpipoiss.
lärar|befattning õpetajaamet. — |e —(e)n,=
õpetaja. —högskola õpetajate ülikool, —kail
õpetajakutse. —kaneidat õpetajakandidaat,
—kollegium õpetajate kolleegium, —kraft
õppejõud, —kår õpetajaskond, —personal vt.
eelm. —inn|a —an,—or õpetajanna, —plats
õpetajakoht.
lärft —et v. —en,—er peenike linane riie, lõuend;
lina, blek, vit som (ett) l. surnukahvatu,
—kramhandel linase riide kauplus, —lakan
linane voodilina, —skjorta linane särk. —väv
linase riide kangas,
lärk —en,—ar bot. lehis, lehtmänd, lärjepuu.
—kotte lehisekäbi. —träd vt. lärk.
lärk |a —an,—or zool. lõoke, —drill lõokese lõõri-
tus. —falk zoll. lõopistrik,
läro|anstalt õppeasutus, —bok õpperaamat,
—byggnad õppesüsteem, —dikt õppeluuletus.
—fader õppeisa. —frihet õppevabadus. —kurs
õppekursus, —medel õppevahend;
õppetar-bed pl. —metod õppemeetod, —mästare
meister. —plan õppekava, —rik adj. õpetlik, —sats
dogma, juhtmõte, tees. —spån esimene katse,
—stol professorikoht, akademisk l
professuur. —strid ususõda. —säte kõrgem
õppeasutus, ülikool, —verk (högre allmänt 1.)
gümnaasium, flickl. tütarlaste gümnaasium,
enskilt l. eragümnaasium. —år õppeaasta,
—ämne õppeaine,
läroverksadjunkt gümnaasiumiõpetaja,
keskkooliõpetaja. —avdelning kõrgemate koolide
valitsus, —elev gümnaasiumiõpilane,
keskkooliõpilane. —lektor ülemõpetaja
gümnaasiumis. —lärare gümnaasiumiõpetaja,
keskkooliõpetaja. —rektor gümnaasiumijuhataja,
keskkoolijuhataja. —stadga põhimäärused
keskkoolide tegevuse jaoks, —ungdom
gümnaasiuminoorus, keskkoolinoorus.
läs|a2 tr. ja intr. lugema; õppima, l-a tyst vaikselt
lugema, l-a högt valjusti lugema, l-a innantill
raamatust lugema, l-a utantill peast lugema,
l-a en bok raamatut lugema, l-a till bords
lauapalvet lugema enne sööki, l-a för prästen
leeris käima, l-a med ngn kedagi õpetama,
/-a språk keeli õppima, l-a på en examen eksa-
272
<< prev. page << föreg. sida << >> nästa sida >> next page >>
